Teaduse ja ettevõtluse koostöö

Oktoobris tähistas Adapter oma neljandat tegevusaastat. Nende aastate jooksul on Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste koostöövõrgustikuga liitunud 15 teadusasutust. Võrgustik koondab endas üle 3500 teaduseksperdi. Adapter.ee kaudu on tehtud pea 1000 päringut.

Lisaks korraldab koostöövõrgustik Adapter iga-aastaseid koostööfestivale. See on teaduse ja ettevõtluse koostöö. Käesoleval aasta 19. novembril toimuva koostööfestivali teema on  „Terved linnad“.

Küsimused, millega läbi aegade aga ettevõtjad, eraisikud ja riigiasutused ülikoolide ja teadusasutuste poole pöördunud, on seinast seina. Vaja on olnud abi nii laborite leidmisel, kus teatud katseid või teste teha, kui ka taaskasutuse, toiduainetööstuse, disainilahenduste jm küsimustes.

Droonimoodulitest eesti keele tundideni

Ettevõtete üha paremad tooted ja teenused nõuavad mahukamaid teadmisi. Siin on abiks küsimuse või probleempüstituse kirjeldamine adapter.ee keskkonnas, mis edastatakse koostöövõrgustikuga liitunud teadusasutustele ja teadusekspertidele. Kõiki näiteid tehtud töödest ja esitatud küsimustest kirja panna ei jõua, kuid väikese ristlõike erinevate koostööpunktide kohata saab teha küll.

Koostöös Eesti Kunstiakadeemia tootedisainiosakonna 3. kursuse üliõpilastega alustati disainilahenduste väljatöötamist Cleveroni pakiautomaatidega ühilduvate droonimoodulitele, mis võimaldaks pakkuda ilma inimese sekkumiseta pakivedu. Toona ei osanud keegi veel koroona tulekut ette aimata. Seevastu roheline mõtlemine on inimestes juba aastakümneid idanenud. Idee, et želatiini võiks kasutada nahasarnase tekstiili tegemiseks, baseerus Tartu Ülikoolis varasemalt tehtud uurimistööl. Nii on Gelatexi nahasarnase materjali vastu huvi tundnud üle 150 brändi ja disaineri maailmas, sh Eestist ning huvilisi tuleb pidevalt juurde.

Väga palju koostöövõimalusi on otsitud kosmeetikatööstuse arendamisel. Näiteks rahvatarkus kortsude- ja vananemisvastasesse kreemi sai teoks OÜ Xarus Cosmetics ja Tallinna Ülikooli koostöös. Looduskosmeetika toodete tootmine ja tarbimine on kasvav trend. Teades kopranõre omadusi rahvasuus, mõtles ettevõtja arendusse tuua teadusliku aspekti. Ettevõte kaasas tootearenduses keemikute kompetentsi uute toodete retseptuuri arendamisel, uudse toote omaduste katsetamisel ning testimisel.

Kosmeetikatööstuses on võidukäiku tegemas ka meie oma Läänemere punavetikas. Eelmisel aastal lõppenud projekt „Läänemere punavetikast fükoerütriini eraldamise tehnoloogilse lahenduse väljatöötamine„  oli Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuses loodud kompetentsikeskuse Plantvalor esimene suuremahuline uuring, mille uurimisobjektiks oli vetikas. Projekti eesmärgiks oli leida efektiivne tehnoloogia, millega saaks  tööstuslikus mahus toota punast värvipigmenti.

Paljud ettevõtted on saanud alguse just isiklikust vajadusest mõne spetsiifilise toote vastu, mida turul hetkeolukorras ei pakuta või mis ei vasta turul oleva nõudlusega. Just isiklikust vajadusest tingitud toote puudumise pärast sai alguse ettevõte Kidsmed OÜ. Soov luua toode, mis muudaks lastevanemate elu lihtsamaks, otsustas ettevõtte kaasata Eesti väga head ülikoolid ja nende potentsiaali.  Abikäe tootearendusele ulatas Eesti Kunstiakadeemia ja nii valmis Carol Kottisse ja Kätlin Kallase bakalaureusetööna võrktehnoloogial põhinev inhalaator lastele.

Koostööpartneriks riik või välisklient

Kui vaadata aga eakate eluolu kitsalt mööbli vaatenurgast siis võib tõdeda, et eratarbijale mõeldud ning eakatele sobivate parameetrite ja lisafunktsioonidega mööbli pakkumine jaekaubanduses on kesine. Võrumaa Kutsehariduskeskuse Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus TSENTER on eakate voodi tootearenduse projekti esimestest sammudest peale hoidnud tihedat kontakti Sotsiaalministeeriumiga ja selle haldusalasse kuuluva Koeru Hooldekeskusega.

Maailmas ei ole vähe uusi ideid, kuid puudus on neist, mis suudavad idee ja vaba raha kokku viia või prototüübi valmistada. Siinkohal tuleb tõdeda, et tootearendus on Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse TSENTER üks peamistest tegevussuundadest. Nii mõnigi ruudulisel paberil saabunud mõte on saanud läbi joonestustööde ja prototüübi valmistamise reaalseks tooteks. Lisaks kodumaisetele ettevõtetele on kogemus ka väliskliendile tehtud tootearendusega. Näiteks Rootsi disainerilt Matilda Hunyad tuli Tsentrisse päring sooviga saada vineerist painutatud lampi.

On selge, et Eesti firmad ja spetsialistid ei ole enam ammu maailmaturul algajad ning üha rohkem vajatakse tööstusmaastikule uuendustest innustuvaid, tehnoloogiat tundvaid, interdistsiplinaarselt mõtelda ja probleeme lahendada suutvaid ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi insenere. Seda silmas pidades saab Tallinna Tehnikakõrgkoolis õppida robotitehnikat, mis on uus tase tehnika-, tootmis- ja tehnoloogiaõppes.

Inseneri eriala on populaarne nii Hiinas kui Eestis ja väärt spetsialiste vajavad kõik tööstusettevõtted. Olenemata suurusest, teavad ettevõtted väga hästi kui oluline on seadmete hooldus või milline kahju võib tekkida sellest, kui hooldustööde osas kokku hoitakse. Elektrimasinad OÜ arendas koos tudengite ja Tallinna Ülikooli teadlastega välja internetipõhise hooldustegevuste programmi H.E.S., mis on mõeldud ettevõtete seadmepargile.

Ettevõte otse ülikoolist

Nutikatest ideedest ja veel nutikamatest ettevõtetest Eesti majandusmaastikul kuuleme samuti üsna tihi. Paljud nendest firmadest on asutatud ülikooli töötajate või üliõpilaste poolt ning asuvad teadus- ja arendusasutuse või kõrgkooli juures. Decomer Technology sai alguse Tartu Ülikoolist, kuid nüüd ollakse juba maailma suurimas loodusteaduste ärikiirendis IndieBio osalemise ja investeeringute kaasamise tõttu esindatud ka Silicon Valleys. Ettevõtte populaarseks tooteks on vees lahustuv meeportsjon ehk honeydrops, mis muudab meetarbimise jookides mugavaks. Kuna toote pakkematerjal on täielikult söödav, siis tuleb võtta vees lahustuv toode, lisada see joogile ja nii saab mugavalt nautida juba teed või kohvi.

Heldelt teadust ja heldelt headust sai teadlaste abiga pakitud ka Heleni helbe pudrupakkidesse. Ettevõtte juht võttis ühendust nii Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli kui ka Maaülikooliga, kuid lõplik lahendus sai pudrupakki hoopis BioCC OÜ ja hulga teadlaste abiga. Kui keeruline oli üldse koostöö teadusasutuste ja teadlastega, sellest oskas oma kogemuse põhjal rääkida Pille Pokk, kes on Sangaste Linnase AS juhatuse esimees ja Grüne Fee Eesti AS turundus- ja müügidirektor.

Ka teadus võib olla keskkonnasäästlik – teaduse ja ettevõtluse koostöö

Selle sajandi aktuaalsemaks teemaks on kindlasti keskkonnasäästlik taaskasutus ja pakendid laiemalt. Keskkonnasäästlik mõtteviis on üha süvenev trend. Nii hakkas Kaubamaja AS  otsima parimat lahendust plastijäätmete kasutamiseks ning koostöös Eesti teadus- ja arendusasutuste vahelise koostöövõrgustikuga Adapter kuulutati välja konkurss „Edasiviiv eluviis“. Ideekonkurssi võitis Eesti Kunstiakadeemia „Ringnõude“ süsteem, mille autoriteks on Maarja Mõtus ja Vitali Valtanen.

EKA Jätkusuutliku Disaini Labori, Tallinna Ülikooli  ja Eesti Kaitsetööstuse Liidu (EKTL) koostööl toimus aga aastane projekt, millega kaardistati Eesti kaitsetööstuse tootmisjäätmete hulka ja nende käsitlemise viise ning katsetati jätkusuutlike disainimeetoditega. Taaskasutusel otsiti lahendusi, et jõuda tootmisjääkidest ringmajanduseni ning juurutada kvaliteedijuhtimist. Projektis osales veel 12 partnerit: sh Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Sangar AS, YKK Finland jt. Projekti raames pakuti välja üle kümne võimaluse jäätmete taaskasutuseks keskendudes seekord eelkõige tekstiilitööstusele.

Lisaks on üha rohkem ülikoolide ja teadusasutuste tegevuste ning koostöö vastu huvi tundnud omavalitsused. Kohaliku omavalitsuse jaoks on oluline haridussüsteemi ning teaduse ja ettevõtluse toimivus.  Eesti riik peab pürgima eesmärgipärase ja toimiva ning omavahel integreeritud hariduse, teaduse ja ettevõtluse süsteemi poole. Sellest lähtuvalt tutvustati Eesti IV Omavalitsuspäevaal koostöövõrgustiku Adapteri võimalusi ning räägiti erinevatest näidetest teadlaste, avaliku sektori ja ettevõtjate pinnalt.

Näiteid sellest, kuidas teadlased saavad avalikule sektorile ja kogu ühiskonnale kasu luua on veel mitmeid. Populaarsed on  eesti keele koolituste tellimine igapäevase ametikeele paremaks muutmisel. Samuti tehakse eesti keele teise keelena omandamise alaseid uuringuid, kus püütakse leida lahendusi, miks vene koolides ei õnnestu keelt omandada jne. Igal pool toonitatakse, et ettevõtlusõpe on väga oluline ja siin on oluline humanitaarteadus.

Kokkuvõttes pole rumalaid küsimusi, millele vastuseid ei leiaks, on vaid adapter.ee, mis aitab koostöös võimaluste poole. Seega tasub alati küsida ja oma teemapüstitus teele panna. Teaduse ja ettevõtluse koostöö.

Autor: Kaja Liivak