Ternespiim aitab luua uusi ravimeid

Ternespiima kasulikkust tunnevad loomapidajad juba ammu, kuna see tooraine sisaldab väärtuslikke immuun- ja kasvufaktoreid.  Suuremat kõlapinda sai ternespiim Eesti kodudes aga siis kui Icosageni tegevjuht professor Mart Ustav tutvustas ternespiimapõhise ninasprei kontseptsiooni.

Nimelt baseerub ninasprei antikehadel, mis on eraldatud SARS-CoV-2 viiruse ogavalguga hüperimmuniseeritud lehmade ternespiimast. Kuigi ninasprei BioBlock oli esimene Eesti teadlaste ja ternespiimaga seotud toode, siis ternespiim ei ole spreis otsene toimeaine või eesmärk omaette, vaid antikehade naturaalne biosünteesi- ja kandursüsteem. Ternespiima väärindamise, bioloogilise ressursi kasutamise vajalikkuses olid teadlased aga juba ammu kindlad.

Ternespiima antikehad toimivad tõvestavate mikroobide vastu nii inimesetel kui teistel imetajatel ning enne antibiootikumide avastamist kasutatigi ternespiima kaunis laialdaselt mitmesuguste nakkushaiguste raviks ja nende ennetamiseks. Nüüdseks levima hakanud antibiootikumidele resistentsed mikroobitüved on kogu maailma sundinud ternespiima taas tervistava vahendina hindama.

Ternespiimal põhinevad farmatseutilised preparaadid

Väärtusliku tooraine head omadused tekitasid teadlastes aastaid huvi ja 2020. aastal võtsid Teadus ja Tegu OÜ aktiivsed mehed Väino Poikalainen ja Lembit Lepasalu ühendust Tartu Ülikooli Farmaatsia instituudi farmakognoosia professori Ain Raaliga. „Neil olid ja on tooteportfellis mõned lihtsamad ternepiimast saadud toidulisandid juba olemas, kuid samas oli kindel soov liikuda farmatseutiliste toodete suunas. Perspektiivikas oli ternespiimapulbrit täiendavalt väärindada, milleks on Teadus ja Tegu OÜ koostööpartneritel vajalikud ideed, oskused ja võimalused olemas. Koostöö tulemusena valmis kolm ternespiimapulbrist valmistatava tableti prototüüpi,“ selgitas professor Raal. Lisades, et koostööle panid oma toetava õla alla veel teised kolleegid nagu professor Jyrki Heinämäki, kaasprofessor Ivo Laidmäe ja dr. Andres Lust.

Ternespiimata kasvanud vasikate suremus on väga suur

Mõte, hakata lehma ternespiima baasil farmatseutilisi preparaate valmistama oli Teadus ja Tegu OÜ-l aga juba enne ettevõtte asutamist. Ettevõtte eestvedajad Väino Poikalainen ja Lembit Lepasalu märgivad, et idee farmatseutiliste preparaatide suunal tekkis Eesti Maaülikoolis töötamise ajal, kui viidi läbi ternespiimaga seotud uuringuid. Osaühing oli seotud ka ninaaerosooli loomisega, kuna kuulus ühe osapoolena Icosagen AS initsiatiivil moodustatud konsortsiumi, mis BioBlocki arendamiseks 2020. aastal loodi. „Ternespiimas on tavapiimaga võrreldes ligikaudu kaks korda kõrgem kuivaine- ja umbes viis korda kõrgem valgusisaldus. Seda põhjustavad eelkõige immuunglobuliinid, mida poegimisjärgne ternespiim sisaldab 5-10 protsenti (tavapiimas 0,06%). Immuunglobuliinid ehk antikehad (IgA, IgG1, IgG2, IgM) kaitsevad organismi paljude üldlevinud bakter- ja viirusnakkuste vastu ning seda mittetarvitanud vasikate suremus on väga suur,“ märkis Teadus ja Tegu OÜ asutajaliige Väino Poikalainen. Selgitades, et olulisteks suure kontsentratsiooniga bioaktiivseteks koostisosadeks ternespiimas on veel laktoferiin (LF), mis samuti tugevdab immuunsüsteemi, kasvuhormoonid ning kasvufaktorid (IGF-I, IGF-II, TGF-b, EGF). Need ühendid soodustavad organismi kudede taastumist, haavade paranemist, limaskestade arengut.

Loomulikult on inimese ternespiim sama väärtuslik ja bioloogilise materjaline on sedagi säilitatud, kuid masstootmiseks seda ei jagu ja selle kogumisel pole mõtet. Farmakognoosia professor Ain Raal tõdeb, lehma organism suudab talitleda omalaadse biogeneraatorina, mille produkti, ternespiima, oskuslikul kasutamisel on sellest palju kasu inimesele. „Meenutame, et vastsündinud vasikas tõuseb püsti juba oma esimesel elupäeval, kuid ilma ternespiima kõrgefektiivse mõjuta tapaksid või kahjustaks teda peatselt erinevad nakkushaigused. Ternespiima üks biofunktsioon ongi tugevdada vasika immuunsüsteemi, mistõttu ternespiim sisaldub hulgaliselt immuunoglobuliine, mis toimivad organismis antikehadena. Kasvufaktorid omakorda tagavad vasikale kiire kaaluiibe ning kiirendavad rakkude pooldumist. Tänu sellele mõjutab ternespiima inimese immuunsüsteemi ning erinevate kudede kasvu ja taastumist. Tegelikult mõjutab inimese immuunsüsteemi positiivselt veel tavalise lehmapiima pulber, kuid selle mõju jääb võrreldes ternespiimaga umbes sada korda nõrgemaks, ometi on see olemas ja osaliseltki toimib, eriti kui piimapulbri asemel kasutada vadakupulbrit.“

Väljavaated toidulisnaditeks, kosmeetika- ja farmaatsiatoodeteks

Teadus ja Tegu OÜ Üheks põhisuunaks on lehma ternespiima väärindamine sööda- ja toidulisanditeks, kosmeetika- ja farmaatsiatoodeteks. Teiseks põhisuunaks on innovatsiooni ja teadustegevuse juurutamine. Kõike eelnevat arvestades töötati teadlaste ja ettevõtte koostööna välja kolme ternespiimapulbri tableti prototüüpi. „Ainult ternespiimapulber pluss tableti tegemiseks vajalikud abiained, ning kahed tabletid kahe erineva taimse lisandiga. Neist üks aitab meie parima teadmise kohaselt veelgi tõhusamalt mõjutada immuunsüsteemi ja teine leevendada koos taimse lisaväärtusega seedetrakti nakkuslikke vaevusi. Senistest prototüüpidest oleme edasi liikunud tööstuslikult toodetava ternespiimatableti suunas,“ selgitas Raal. Täpsustades, et juuli alguses valmis farmaatsiatehases PharmaEstica Ott Lichti eestvõttel katsepartii maasikamaitselisi ternespiimatablette. „Testime neid lähiajal ja loodame varsti liikuda tööstusliku partiini, mis jõuab ka tarbijani.“ Rääkides tulevikuplaanidest, siis edaspidi on teadlastel plaanis tegeleda ternespiima väärindamisel saadud pulbri disainimisega erinevat liiki farmatseutilisteks ravimvormideks. Väino Poikalainen lisab siinjuures, et ettevõtte toodete põhiturg on siiski Eestis, vähesel määral müüakse neid ka Soomes.

Tablettide tehnoloogia väljatöötamine viis patenteerimiseni

Ternespiimapulber saadakse ternespiima külmkuivatamisel ehk lüofiliseerimisel, mille käigus eraldatakse vesi. Kuivõrd ternespiimapulber sisaldab rohkesti rasva, on sellest tahkete ravimvormide (eeskätt tablettide) tootmine komplitseeritud. „See pulber ei allu otsepressimisele, mis eeldab eriomase koostise disainimist tablettide pressimiseks granulaadi valmistamise kaudu, kus võtmeküsimuseks jääb optimaalse koguse õigete abiainete valik. Pärast märkimisväärseid pingutusi on meil taolise toote disainimine ja tehnoloogia välja töötamine korda läinud, käimas on selle patenteerimine. Siin on ka põhjus, miks senini on maailmas ternespiimatablette väga vähe toodetud,“ selgitas Raal.

Koostöö ettevõtjate ja teadlaste vahel 

Kuigi arendustöödel oli ka väiksemaid takistusi, nagu investeeringuteks vajalike vahendite puudus, mida mõningal määral leevendas küll EASi innovatsiooni ja arendusosaku toetus, siis professor Raalil on koostöö kohta Teadus ja Tegu OÜ suunal ainult head öelda. „Koostöö sujus suurepäraselt! Teadusdoktoritest Poikalainen ja Lepasalu pole mitte üksnes elukogenud ja targad mehed, vaid ka läbilöögivõimelised ideegeneraatorid ja samas teoinimesed, kellega koos on ülimalt meeldiv liikuda mõtetest reaalsete tegudeni. Oleks Eestis selliseid mehi rohkem, elaksime väga hästi! Senine koostöö on mullegi isiklikult palju andnud, muuhulgas veel kord õpetades –  edukas ühistöö ei sünni ainult nõupidamiste laua taga või laboris, selleks tuleb vahel üheskoos lips lõdvaks lasta ning rääkida ka hoopis kõigest muust.“  Teadus ja Tegu OÜ asutajaliige Väino Poikalaineni sõnul on neilgi koostöö teiste teadlastega olnud väga hea, kuid eelkõige tänu usalduslike varasemate kontaktide olemasolule. „Võimalusi koostööks on palju. Meie hindame varasemaid koostöökogemusi ja tutvusi. Ühe võimalusena oleme kasutanud Adapter keskkonda, selle kaudu on võimalik leida teadusteenust pakkuvaid partnereid,“ ütles Poikalainen.

Tartu Ülikoolis on unikaalne kompetents looduslike ravimite loomiseks

Farmakognoosia professori Ain Raal julgustab asjahuvilisi Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi teadlaste poole pöörduma. „Meil on ravimite ja toidulisandite looduslike ja sünteetiliste allikate ja koostisainete ning nende preparaatide disainimise ja valmistamise tehnoloogia väljatöötamiseks absoluutselt unikaalne kompetents ning spetsiifiline aparatuur koos seniste rohkete koostöökogemustega. Adapteri kaudu on minu ja mu kolleegide poole korduvalt pöördutud. Nii mõnestki päringust on sündinud reaalne koostöö ülikooli ja ettevõtluse vahel“.

Autor: Kaja Liivak