Kristo Vaher: hiinlased otsivad insenere ka Eestist

Eesti firmad ja spetsialistid ei ole enam ammu maailmaturul algajad ning üha rohkem vajatakse tööstusmaastikule uuendustest innustuvaid, tehnoloogiat tundvaid, interdistsiplinaarselt mõtelda ja probleeme lahendada suutvaid ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi insenere.

Nõudlus vastava valdkonna spetsialistide järgi on nii suur, et ettevõtted värbavad insenertehnilist tuge pakkuvaid noori juba koolipingist.

Sama kogemusega on kokku puutunud ka Tallinna Tehnikakõrgkool, mis on Eesti suurim riiklik tehnikavaldkonna rakenduskõrgkool. „Eelmisel nädalal külastasid meie kooli Hiina ettevõtjad, kes otsivad Eesti insenere. Täna on nii, et vähemalt kaks korda kuus tuleb kiri, kus soovitakse praktikante või töötajaid. Eks kõrgkoolid ole kõige paremaks kohaks töötajate värbamisel. Robotitehnikuid, tarkvarasüsteemide programmeerijaid, arendajaid ning insenere otsitakse tikutulega taga,“ tõdes Tallinna Tehnikakõrgkooli elektritehnika õppekava juht Kristo Vaher. Lisades, et töö leidmisega inseneridel tulevikus probleeme ei teki. Noorte huvi tehnika ja robootika alal aina suureneb.

Juba lasteaedadest alates käivad lapsed robootika ringides ning seda huvi tuleb Eesti arengut silmas pidades teadlikumalt suunata. On selge, et tehnoloogia areneb kiiremini, kui inimesed, kes nende seadmetega tööle peavad hakkama, suudavad sellega kohaneda.

Uus õppekava

Seda silmas pidades alustati kolm aastat tagasi uue õppekava ettevalmistustöödega ning alates sellest aastast saab Tallinna Tehnikakõrgkoolis õppida ka robotitehnikat, mis on uus tase tehnika-, tootmis- ja tehnoloogiaõppes. Õppekava sisu on heaks kiitnud paljud ettevõtted ning eriliseks teeb selle veel asjaolu, et kogu õppetöö mahust 15% on panustatud praktikale ettevõtetes. Laboripraktika ja ettevõttepraktika kokku annab ca 50%. Samuti on lõputöö alati praktikakoha (ettevõtte) spetsiifikat, vajadust või probleemi käsitlev ja lahendust pakkuv.

Kristo Vaher õpib ka ise doktorantuuris robotite alal ning on igapäevaselt läbi ja lõhki masinaehituse ning robootikaga seotud. Teda paelub tehnika, mille kallal vaikselt nokitseda. Tegemist olevat loomingulise tööga, mis on justkui kunstiteos. „Kui programmeerid robotit, siis paned ta tööle oma käe järgi. Ta liigutab just nii graatsiliselt või järsult nagu sina seda tahad,“ ütleb Vaher. Noori ja andekaid, keda tipptehnoloogia ettevõtted tegelikult vajavad, on palju. Just seetõttu tuleb Eesti kuvandi ja üldise pildi loomisele palju panustada. „Meie tööstus toob põhilise majandusliku kasu. Inseneride õpetamise hariduskvaliteet on väga hea. Lisaks on meie õpilastel peale lõpetamist nii koostöökogemus ettevõtetega kui laiem tunnetus inseneri valdkonnas.“

Robootika on loomulikult lai mõiste, kuid Tehnikakõrgkoolis tegeletakse peamiselt tööstusliku robootika, tänapäevaste tootmisseadmete, tootearenduse ja elektroonikaga, aga ka droonidega. Õppekavas on palju programmeerimisega seotud aineid: programmeerimise alused, mikrokontrollerid, tööstuskontrollerite ja -robotite programmeerimine, seadmete internet.  Eestis ainulaadses tööstus 4.0 laboris tehakse läbi täielikult robotiseeritud tehase tootmisprotsesse, modelleeritakse päriselu olukordi, kaasates roboteid ja lisades uusi lülisid tootmistsüklisse.

Hinnata tuleb tervikut

On selge et inimese asendamine robotiga ei pruugi anda seda efekti, mida oodatakse. Roboti paigaldamisel tootmisesse tuleb hinnata kogu tervikut. „Tuleb läbi analüüsida roboti sisendid ja väljundi ning kohandada tootmist vastavalt nendele. Robot võib teatud protsessides olla aeglasem kui inimene, kuid samas on ta väsimatu ning suudab tööd teha 24/7. Meie kooli lõpetajad saavad 6. taseme inseneri diplomi. Peale kooli lõpetamist oskab spetsialist planeerida, projekteerida ja tarkvarasüsteemi analüüsida,“ selgitab Vaher.

Valdkonnast võimalikult laia pildi saamiseks sooritatakse lisaks ettevõttepraktikale projektitöid, näiteks ehitatakse robot täiesti nullist. Suure panuse koolilõpetajate kvaliteedis annavad ka ettevõtted, kes toetavad praktikakohtade ja tulevase tööga. „Sageli luuakse praktika- või töösuhe juba õpingute ajal. Meie üliõpilased on tööturul väga oodatud,“ ütles Kristo Vaher.  

Peale tööjõu koolitamise saaks koostöö nii avaliku sektori kui ettevõtete osas olla aga veelgi tõhusam. Selleks tuleks oma ideedega ja soovidega julgemalt teadusasutuste poole pöörduda.

Tallinna Tehnikakõrgkooli õpilased ja teadlased on teinud mitmeid uuringuid, millest on ühiskonnale laiemalt kasu olnud. Näiteks valmis Kaspar Kariku kruusateede hooldamise juhend omavalitsustele. Selle abil on võimalik kruusateid omavalitsuste piires süstemaatiliselt parandada ja hooldada. Samuti pakub kool erinevaid konsultatsioone, eksperthinnanguid, uuringuid, laboriteenuseid jne.

„Teeme ettevõtete baasil nii täiend- kui erikoolitusi ning erinevaid arendusi. Tulevikule suunatud päringud võivad julgelt olla spetsiifilised ja võimalikult rohke infoga. Tehnilise päringu puhul tuleb juurde kirjutada ka palju tehnilist infot ning aja kokkuhoiu mõttes võiks juures olla rahaline väärtus – kui palju ollakse nõus arengusse paigutama. Kõige produktiivsem on selliste ettepanekute tegemine läbi Adapteri või otse instituudi juhi e-mailile,“ selgitab Vaher kõrgkoolide ja ettevõtete tulevikuarenduste võimalusi Eestis.

4. juuni kuni 4. juuli toimub Tallinna Tehnikakõrgkoolis uute üliõpilaste vastuvõtt. Omandatav eriala sobib nii naistele kui meestele.

Täpsem info kooli kodulehel www.tktk.ee

Kaja Mõts

Adapter.ee kaasautor