Heldelt teadust, heldelt headust

Heldelt teadust, heldelt headust
  • 26. august 2019
  • Artikkel,
  • Koostööprojektid,
  • Uudis
- nami-nami.ee -

Iga ettevõtte juht teeb arenguplaane, seda nii firma kapitalimahukust kui ka paremat lisandväärtust   toodetes ning teenustes silmas pidades. Tihti kaasatakse sellistesse tegevustesse teadlased. Kui keeruline on üldse koostöö teadusasutuste ja teadlastega, sellest oskab oma kogemuse põhjal rääkida Pille Pokk, kes on Sangaste Linnase AS juhatuse esimees ja Grüne Fee Eesti AS turundus- ja müügidirektor.

Pille Pokk on lõpetanud Tartu Ülikooli kaubatundmise ja organiseerimise eriala ning omandanud samas koolis veel ärijuhtimise magistrikraadi. Oma esimesed ristsed ärijuhtimises sai ta aga Soomes, kus oli vahepeal kogemusi omandanud vahetusüliõpilasena. Peale kodumaale naasmise ootas teda ees helbetootmisega alustanud ettevõtte Sangaste Linnase juhtimine.

Mõned aastad tagasi otsustati aga toodetele uus, teaduslik hingamine anda.

„See oli kinnisidee. Soovisin, et meie putrudel oleks lisandväärtus. Tavahelveste tootmisega olime siiani  mugavustsoonis, kuid konkurents hakkas minema pingelisemaks. Toonase hetkeolukorraga ei olnud võimalik enam hinnasõtta minna ning mõelda tuli sellele, et toota võiks midagi teistsugust,“ selgitas Pille Pokk, Sangaste Linnase juht.

Teadlaste ja ettevõtete koostöö

„Kõikjal räägitakse, et teadlaste ja ettevõtete koostöö on keeruline ning okkaline ja sellest ei tule midagi välja. Pidime selle teekonna läbi käima, et aru saada, mida see tegelikult tähendab. Ootused olid, et teadlane tuleb ja teebki teadust. Paneb pudru sisse midagi või loob kasu, mida tavainimene ei suuda. Minu sooviks oli, et meie toodetes oleks veel midagi, mis tervislikkuse vaatevinklist putrusid rikastaks. Midagi, mis sarnaneks probiootilisele piimhappebakteritele ME3,“ meenutas Pokk koostöö ideed teadlastega.

Esmalt tuli leida selle teemaga tegelevad teadusasutused. Pille Pokk tunnistab, et kui toona oleks juba adapter.ee võrgustik olemas olnud, siis oleks teadlastega kontakti loomine tunduvalt lihtsamaks kujunenud. „Teadusasutusi on väga palju. Meie võtsime ühendust nii Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli kui ka Maaülikooliga, kuid lõplik lahendus sai pudrupakki hoopis BioCC OÜ ja hulga teadlaste abiga. Peamine teadustöö toimus BioCC laboris, putrude mikrobioloogilised ja keemilised analüüsid teostati aga viies erinevas laboris Eestis ning Soomes,“ kirjeldas Pokk tootearenduse algust.

Tootearendus võtab aeg

Oma kogemusest lähtudes toob ettevõtte juht välja ka väga olulise tähelepaneku. Nimelt peab sellise koostöö puhul lähteülesande võimalikult täpselt paika panema ja olema valmis olukorraks, et tootearenduse kulud tuleb katta oma rahadest, sest teadusarendus on pikk ja kulukas. „Mulle tundub, et Eestis on innovatsiooni tegemiseks meetmeid piisavalt. Meie poleks oma ideedest ilma toetuste saamiseta loobunud, olime valmis seda tegema ise.“ Heleni helveste pudrusarja tootearendamine võttis aega ligi kolm aastat, mille finantseerimiseks saadi rahastust EASilt ja tootmisliinideks ka PRIAlt, kuid suure osa rahast käis ettevõte ise välja.

Seega on taoline samm iga ettevõtte jaoks otsustuskohaks, kas ajaressurssi ja tahet on piisavalt, et teadusasutustega koostööd teha või mitte. Helbetootja kinnitab, et protsess oli nende jaoks arvatust pikem ja kurnavam.

„Olen väga sihikindel ja pooleli ühtegi asja ei jäta. Eks meie ootused olid suuremad, sest me ju ei teadnud päris täpselt, millised need võimalused üldse on. Teadsin, et teaduspõhine lähenemine annab tootele selge konkurentsieelise, mistõttu võib pudrusarjast saada ettevõtte jaoks ka tugev ekspordiartikkel, kuid milline see teaduse tulemus täpselt välja peaks nägema, seda ei teadnud ei meie ega teadlased,“ tunnistas Sangaste Linnase juht.

Teadlaste abiga sai, aga veelgi rohkem selgemaks kaeraklii kasulikkus. „Minu lapsepõlves söödeti kaerahelbeid kanadele, sest seda ei seostatud tervisliku toiduga, kuid tänaseks teame, et tegelikult peitub selles palju enamat. Kaerahelbest maha kooritud kõige väärtuslikum osa on klii. Seda koostisosa on palju uuritud. Klii alandab kolesterooli ja veresuhkrut, puhastab sooli ning viib organismist jääkained välja. Teadlased tõid välja veel teisedki olulised ained, mis pudrusöömisega omandatakse,“ selgitab Pokk. 

Teaduslikult tõestatud tervislikkus

Pärast aastast pausi, mil ettevõte panustas uutesse pakenditesse, jõudis teadustöö tulemusena turule neli erinevat toodet, mille koostise mineraalid said välja uuritud ja kasulik omadus ka pakendile kirja pandud. Mitmeviljahelbepuder jõhvika, kookose ja õunaga sisaldab mangaani ning vaske, mitmeviljahelbepuder seemnete ja porgandiga seevastu rauda ja B5 vitamiini. Õuna ja mustsõstra mitmeviljapudrust leiame fosforit ja magneesiumi ning kõrvitsaseemnete ja vinnutatud lihaga pudru tervislikus peitub peale rohkete kiudainete veel vases ja B1 vitamiinis.

Teaduslikult tõestatud tervislikkus Heleni helveste näol on lähiajal jõudmas Venemaa turule ning eksporditurgude uksed on avanemas ka teistes riikides. „Otsime eksootilisemaid kohti, kuhu euroopalikku söögikultuuri viia, sest seda oodatakse seal. Pealegi on seal palju eurooplasi tööl, kes sellist tervislikku toitumist oluliseks peavad,“ avab ettevõtte juht plaane. Rääkides veel tulevikust, siis usub Pokk, et toiduainetööstus liigub valmistoitude suunas, mis oleks kohe kasutamiseks. „Vaatamata sellele, et Heleni helvestest valmistatud portsjoni hinnaks on 23-30 senti, siis võimalikult naturaalse valmistoidu eest, mida ei pea keetma ja millele ei pea soola lisama, ollakse nõus maksma oluliselt rohkem. Siin on mõtlemisainet nii toiduainetööstusel kui teadlastel.“

Lõpetuseks tunnistab Sangaste Linnase juht, et kui ta näeks väga selget väljundit turule, siis võiks ta kogu selle teekonna veelkord läbi käia. „Katsetama ma enam ei läheks. Igaüks peab jälgima oma sisetunnet, kui  on soov hakata tegema koostööd teadlastega. Ettevõtluses imesid ei sünni, kõigeks peab valmis olema, kuid mina ei kahetse, et selle teekonna ette võtsin, sest see kogemus oli seda väärt ja nüüd on meie toodetes heldelt teadust, helgelt headust.“

Sangaste Linnas on ainuke toiduainetööstus Eestis, mille kogu sortimendis pole kasutatud ühtegi maitsetugevdajat ega säilitusainet. Kõik tooted on 100 protsenti naturaalsed ja 100 protsenti täisterast.

Autor: Kaja Mõts

Teadlaste oskusteave Sinu äri edendamiseks