Unikaalse kunstnaha loonud idufirma uued arendused

  • 30. juuli 2020
  • Artikkel,
  • Edulugu,
  • Koostööprojektid,
  • Uudis
Unikaalse kunstnaha loonud idufirma uued arendused
  • 30. juuli 2020
  • Artikkel,
  • Edulugu,
  • Koostööprojektid,
  • Uudis
Foto: Gelatex

2016. aastal saime kõik lugeda uudist, kus Euroopa suurima rohe- tehnoloogia võistluse ClimateLaunchpad finaalis sai esikoha Eesti idufirma Gleather, mis plaanis tootma hakata nahalaadset materjali lihatööstuse väärtusetutest jääkidest valmistatavast želatiinist.

Sellest ajast alates on ettevõtte täistuuridel oma soovitud eesmärkidele aina lähemale jõudnud. Vähe sellest, alustatud on ka teiste arendustega.

Ideest võiduni

Idee, et želatiini võiks kasutada nahasarnase tekstiili tegemiseks, baseerus Tartu Ülikoolis varasemalt tehtud uurimistööl. Nimelt õppis Mari-Ann Meigo Fonseca, kes on ettevõtte tegevjuht, Tartu Ülikooli magistriõppes ettevõtlust ja tehnoloogia juhtimist. Magistritöö teemat otsides jõudis ta aga  želatiinist kunstnaha ideele. „Kuna olin Tartu Ülikooli Ökoinnovatsiooni Klubi liige ning olin varasemalt töötanud rõivatehnoloogina ja väga huvitatud erinevatest öko-materjalidest, eelkõige tekstiilidest, siis soovisin magistritöö selle valdkonnaga siduda. Mõte innovaatilise toote kommertsialiseerimise kohta oma töö kirjutada, oli väga köitev,“ selgitab  Meigo Fonseca. Esmalt tuli aga uurida, kas Eestis keegi üldse tegeleb keskkonnasõbralike materjalide arendamisega. Kaugelt ei tulnud otsida, sest üsna pea selgus, et želatiinist tekstiili arendamisega tegeletakse just Tartu Ülikoolis.

Teaduasutuse algne arendus oli seotud pigem meditsiinilise suunitlusega, kuid see ei takistanud suurelt mõelda.

„Eks väike kahtlus oli, et miks peaks üldse želatiinist nahasarnast tekstiili tegema. Meeskonnaga asja lähemalt uurides saime teada, et ligi 90 protsenti nahast toodetakse mürgiseid kemikaale kasutades. Ebapiisava käitlemise tõttu tekitab see inimestele terviseprobleeme, keskkonnareostust ja allergiaid. Teisalt põletatakse  väga suur kogus lihatööstuse jäätmeid.“

Teemat uuriti edasi maailma suurima roheideede äriarendusprogrammis ja võistluse Climate Launchpadi raames, milles osalemine tõi Eesti idufirmale võidu ning teekond keskkonnasõbraliku materjali tootmisvõimaluste osas võis alata.

Kunstnaha algmaterjaliks on želatiin, mis on liha-, naha- ja kalatööstuse jääkidest saadav naturaalne valk. Želatiinist tehakse ettevõtte loodud tootmismeetodi abil nanokiuline lausmaterjal, mida töödeldakse nii, et materjal oleks rohkem nahasarnane ja ühtlasi vastupidav. Suurema tõmbetugevuse saavutamiseks lamineeritakse materjali puuvillasele kangale.

Ökotekstiili eelis teiste nahalaadsete toodete ees on Meigo Fonseca sõnul just loodussäästlik tootmisprotsess. „Materjal tuleb rullidel, mis võimaldab materjali kihtidena juurdelõikuseks ladestada, säästes sellega oluliselt tootmiseks kuluvat aega. Lisaks on materjalikulu väiksem ning jäätmeid tekib vähem. Tekstiili omadusi nagu paksus, tekstuur, veekindlus või biolagunevus saab vastavalt kliendi vajadusele tootmise käigus muuta. Lisaks on lihtne kontrollida materjali omadusi ja ühtlast kvaliteeti ning tegemist on nahast poole odavama tootega,“ selgitab ta.

Koroona tõi suunamuutuse

Ainulaadne toode on pälvinud mitmete luksusmoebrändide ja autotootjate tähelepanu, mis on kaasa toonud hulgaliselt pilootkatsetusi.

„Gelatexi nahasarnase materjali vastu on huvi tundnud üle 150 brändi ja disaineri üle kogu maailma, sh Eestist ning huvilisi tuleb pidevalt juurde. Oma tegevuses oleme jõudnud nii kaugele, et juba on võimalik teha funktsionaalseid esemeid. Välja töötatud materjalist on erinevaid prototüüpe, mis demonstreerivad praeguseid võimalusi, kuid toote kvaliteedi tagamises pikema aja jooksul tuleb veel arendusi teha,“ on Meigo Fonseca kindel. Nimelt tuleb leida parem tasakaal materjali paindlikkuse ja vastupidavuse vahel.

Eeldatavasti võtab materjaliarendus ja tootmisvõimekuse tekitamine aega vähemalt aasta ja seejärel tuleb arvestada lõpptoodete valmistamise ajakulule. Toodete turule tulemise aeg sõltub paljuski aga disainerbrändide valikust ja nõuetest materjalile.

Elus juhtub aga tihti nii, et ühte toodet arendades võib sattuda veel suuremate võimaluste peale. Nii juhtus ka Gleather`iga, sest eriolukord riigis tõi endaga kaasa suunamuutuse.

Teadaolevalt on nanokiudude turg kiirelt kasvav just biopõhiste kiudude valdkonnas ja seda alates  filtritest, meditsiinis kasutatavatest materjalidest, tarkadest tekstiilidest kuni rakkude kasvatamiseni nii meditsiiniks kui liha kasvatamisel.

„COVID-19 puhangu ajal hakkasime olemasoleva nanokiudude tootmisliini peal katsetama kaitsemaskideks sobiva filtermaterjali tegemist. Saime aru, et meie loodud tootmistehnoloogial on palju suurem potentsiaal. Tavaliselt on võimalused nanokiudude tootmiseks piiratud, kallid ja aeglased, kuid meie tehnoloogia on seejuures oluliselt kiirem, turvalisem ja odavam,“ täpsustab Meigo Fonseca.

Nii otsustati nahasarnase tekstiili arenduse mõneks ajaks hoopis pausile panna ja uutele väljakutsetele uks avada.

„Soovime enda loodud nanokiudude tootmistehnoloogia teha kättesaadavaks ka teistele ettevõtetele. Huvi selle vastu on üles näidanud juba mitmed organisatsioonid nii filtermaterjalide, rakukasvatuse kui meditsiinis kasutatavate materjalide valdkonnas. Plaanime nüüd täiustada tootmistehnoloogiat ning teha enda nanokiudude tootmisseadmest laboris kasutamiseks lauapealse puhasruum-versiooni, mis võiks sobida ka ülikoolidele materjaliarendusteks. Plaanime sellise seadme müügivalmis saada järgmise aasta kevadeks. Seejärel tegeleks edasi juba tööstusliku seadme valmistamisega,“ tutvustab ettevõtte tegevjuht uusi väljakutseid. Lisades, et uusi materjaliarenduse ideid, mille osas on koostöös teiste organisatsioonidega alustatud arendustöid, on veel teisigi. „Loomulikult tahame edasi tegeleda nahasarnase tekstiili arendusega ning nende tegevuste elluviimiseks otsime ka rahastust. Meie ettevõttes on kokku kuus inimest, kelle hulgas nii materjaliteaduse, inseneeria, tootmiskorralduse kui turundustaustaga inimesed. Koostööd oleme peaasjalikult teinud just Tartu Ülikooliga, sh on meie olulisemateks tehnilisteks mentoriteks algusest peale ja läbi mitmete koostööprojektide olnud Martin Järvekülg ja Uno Mäeorg. Kuna oleme teaduspõhine startup, siis on selge, et peale raha ja sihikindluse on vaja ka aega ja pidevat katsetamist. Usun, et üheskoos jõuame oma arendustega veel kaugele.“


 

Ettevõtte Gleather asutajateks on Mari-Ann Meigo Fonseca ja Märt-Erik Martens.

Olulisemateks koostööpartneriteks Tartu Ülikool, Climate-KIC, Cleantech ForEst, Techstars, Prototron, Archimedes, EAS, Eesti Keskkonnaministeerium, Worth partnership project, Euroopa Komisjoni EIC accelerator (endine Horizon2020 SME Instrument) Anna Lehmusniemi Soome brändist NO/AN ja Stella Soomlais Stuudio meeskond jt.

 

Autor: Kaja Mõts

 

Leiame sinu ettevõttele sobiva teaduspartneri 5 tööpäeva jooksul