Läänemere piirkonnas muutub suur osa lambavillast jäätmeks ja samal ajal kasutatakse õlireostusega võitlemisel endiselt peamiselt ühekordseid plastipõhiseid absorbente. Eesti Kunstiakadeemia uurib koos Soome ja Eesti partneritega, mil moel saaks lüüa kaks kärbest ühe hoobiga, arendades madalakvaliteedilisest ja taaskasutatud villast korduskasutatavaid õli imavaid materjale ning otsides võimalusi viia sündivad lahendused koostöös ettevõtetega päriselt kasutusse.
Eestis visatakse täna hinnanguliselt ära 50% lambavillast ning sarnane on olukord ka Soomes. Kuigi villa käsitletakse sageli lambaliha tootmise kõrvalsaaduse ja probleemse jäätmena, on tegemist taastuva loodusliku materjaliga, mille omadused võimaldavad sellele leida uusi tehnilisi rakendusi.
Üht sellist võimalust uurib rahvusvaheline projekt SOSREW – Sustainable Organic Sorbents from Recycled and Waste Wool, mille eesmärk on arendada madala kvaliteediga villast ja villastest tekstiilijäätmetest korduskasutatavaid õli siduvaid materjale ehk sorbente, mis on mõeldud õlireostuse, sealhulgas merereostuse likvideerimiseks.
EKA toob projekti pikaajalise villauurimise kogemuse
EKA arendustööd veab projektis teadur Katrin Kabun, kes on aastaid uurinud lambavilla omadusi ja võimalusi rakendada seda traditsioonilisest tekstiilikasutusest väljaspool.
Kabun kaitses 2026. aasta juunis Eesti Kunstiakadeemias doktoritöö „Lambavilla rehabiliteerimine: arhailise materjali rakendamine kaasaegse disaini kontekstis“. Praktikapõhise loovuurimuse lähtekoht oli tänapäevase villakasutuse paradoks: ajalooliselt kõrgelt hinnatud ja mitmekülgsest looduslikust materjalist on saanud ressurss, mida suures osas ei kasutata.
Kabuni uurimistöö käsitleb villa looduslikult kõrgtehnoloogilise kiuna, mille keerukas struktuur ja keemiline koostis annavad materjalile hulga omadusi, mida saab rakendada ka väljaspool tavapärast rõiva- ja tekstiilitööstust. Muuhulgas sündis Kabuni uurimistööst pakendeid tootev ettevõte Woola, mis pakub lambavilla-pakendite näol alternatiivi ühekordse kasutuse ja suure keskkonna-jalajäljega polüetüleenist mullikilele.
SOSREW projektis rakendatakse seda materjaliarenduse kogemust konkreetse keskkonnaprobleemi lahendamiseks.
Villal on potentsiaali õlireostuse tõrjes
Villal on hea õliimavus ning sellest valmistatud sorbendid võivad pakkuda alternatiivi praegu laialdaselt kasutatavatele polüpropüleenist absorbentidele. Plastipõhised sorbendid on enamasti ühekordsed, võivad karmides ilmastikutingimustes laguneda ja tekitada mikroplasti ning muutuvad pärast kasutamist ise jäätmeks.
Villapõhise lahenduse puhul on oluline ka korduskasutamise võimalus. Sobiva konstruktsiooni korral saab sorbendist õli eemaldada ning materjali uuesti kasutada.
Pelgalt materjali heast õliimavusest siiski ei piisa. Selleks, et villast saaks reaalselt kasutatav reostustõrjevahend, tuleb lahendada terve rida praktilisi küsimusi: millisel kujul materjali kasutada, kuidas seda reostusalale paigutada ja sealt kokku koguda, kuidas eemaldada imendunud õli ning kuidas tagada sorbendi vastupidavus korduva kasutamise jooksul.
Just siin kohtuvad projektis materjaliuuring ja disain
EKA keskendub erinevate villapõhiste materjalide katsetamisele, praktiliste kasutusvormide leidmisele ning prototüüpide arendamisele. Arendustöös lähtutakse korraga materjali omadustest ja tulevaste kasutajate praktilistest vajadustest, kaasatakse tudengeid, partnerülikoole ja eksperte – nii keskkonnareostuse likvideerimise kui lambavilla töötlemise vallast.
Jäätmest uueks ressursiks
SOSREW tegeleb lisaks materjaliarendusele ka laiema ringmajanduse probleemiga. Kõiki kasutatud villaseid tekstiile ei ole võimalik ega otstarbekas suunata tagasi samaväärsete tekstiiltoodete valmistamisse. See ei tähenda aga, et sellisel villal puuduks väärtus. Madalama kvaliteediga vill või viledaks kulunud villased sokid võivad olla rõivatootmise jaoks väheväärtuslikud, kuid sobida tehniliseks materjaliks. Sorbendid on üks võimalus anda sellisele villale uus kasutus ning vähendada samal ajal fossiilsel toorainel põhinevate ühekordsete toodete kasutamist.
Projekti osapooled seavad üheks sihiks ka selle, et arendustöö käigus sündiv teadmine ja lahendused jõuaksid ettevõtlusse. Ainult nii on võimalik kahe probleemi korraga lahendamise potentsiaal päriselt ellu viia: jääkvillast saab ressurss siis, kui sellele tekib tegelik kasutus, ning villapõhisest sorbendist alternatiiv plasttootele siis, kui arendatud lahendused jõuavad prototüübist tootmise ja kasutamiseni.
SOSREW ühendab nii ringmajanduse, materjaliuuringud, disaini kui teadmussiirde: eesmärk ei ole üksnes näidata, et jäätmevill suudab õli imada, vaid arendada sellest toimiv lahendus ning luua eeldused selle jõudmiseks reaalsesse kasutusse.
SOSREW – Sustainable Organic Sorbents from Recycled and Waste Wool kestab 2026–2029 ning seda rahastab Interreg Central Baltic. Projekti juhtpartner on LAB University of Applied Sciences Soomes ning partnerid Xamk, Eesti Kunstiakadeemia ja MTÜ MuhuMaaLammas.
