Digitaalne tootepass suunab ettevõtteid oma tooteandmeid ja koostöövõimalusi üle vaatama

Milliseid andmeid tuleb oma toote kohta koguda, kes neile ligi pääseb ja kuidas kaitsta ettevõtte ärisaladusi? 11.novembril toimus Tallinnas Loodusmajas TARU Adapteri keskkonna- ja kliimavaldkonna arengupäev, mille keskmes olid digitaalse tootepassi võimalused ning teaduskoostöö roll ettevõtete konkurentsivõime edendamisel. Sündmusel arutati, kuidas valmistuda tulevasteks nõueteks ning kasutada tooteinfot ettevõtte arengu toetamiseks. 

Digitaalse tootepassi kasutuselevõtt tekitab ettevõtjatele küsimusi nii kaasnevate kohustuste, kulude kui ka andmete turvalisuse kohta. Sündmusel seoti oodatavad muutused ettevõtjate tänaste otsustega: milliseid andmeid koguda, kuidas korraldada infovahetust tarneahelas ning millist tuge võiks pakkuda koostöö teadlastega. 

Kliimaministeeriumi esindaja Mihkel Krusberg selgitas, millistes tooterühmades rakenduvad kohustuslikud nõuded esimesena, mida ettevõtjatelt ettevalmistuseks oodatakse ning millist lisandväärtust võib tootepass ettevõttele luua. Ettevõtjate küsimused tõid arutellu rakendamise praktilise poole. 

Tooteinfo läbipaistvus vajab selgeid juurdepääsureegleid 

Ühe keskse teemana kerkis esile tooteandmete turvalisus. Ettevõtjate jaoks on oluline mõista, millisele teabele pääsevad ligi kliendid, tarneahela partnerid ja teised osapooled ning kuidas seda juurdepääsu hallatakse. Läbipaistvama tooteinfo kõrval tuleb tagada ärisaladuste ja tundlike andmete kaitse. 

Samuti vajavad ettevõtted selgust kasutuselevõtuga kaasnevates kuludes ja töömahus. Ettevalmistus tähendab muu hulgas oma seniste andmete ülevaatamist ning kokkuleppeid partneritega, kellelt vajalik teave pärineb. Seetõttu puudutab tootepass lisaks andmete haldamisele ka ettevõtte töökorraldust ja koostööd tarneahelas. 

Kohustuste kõrval tasub hinnata ärilist kasu 

Arutelus võrreldi digitaalse tootepassi kasutuselevõttu e-kaubanduse arenguga. Ka e-poe loomine tekitas alguses küsimusi ja kõhklusi, kuid paljudele ettevõtetele on sellest kujunenud oluline müügikanal ja kasvuvõimalus. 

Digitaalse tootepassi puhul tasub samuti küsida, kuidas võiks kogutav teave ettevõtet aidata. Läbipaistvam tooteinfo võib suurendada klientide usaldust, lihtsustada infovahetust partneritega ning toetada toodete parandamist ja ringlussevõttu. Tooteandmete süsteemne kogumine võib anda sisendit ka tootearenduseks. 

Teaduskoostöö võib alata ühest konkreetsest küsimusest 

Sündmusel julgustati ka väikeettevõtjaid teadlastega ühendust võtma. Ülikoolid on avatud koostööle väikeste firmadega ning koostöö maht ja ajakava on võimalik kokku leppida ettevõtte vajadusest lähtudes. 

Oma kogemust jagas Pro Beaute tegevjuht Liis Elts, kellele Adapteri võrgustik aitas leida sobiva teadlase. Koostöö algas konkreetsest küsimusest ning jätkus ettevõtte vajadusi ja soove arvestava ajakava kokkuleppimisega. Saadud vastused aitasid ettevõtjal kavandada järgmisi tegevusi. 

See kogemus näitas, et teaduskoostöö alustamiseks ei pea ettevõttel olema valmis mahukat arendusprojekti. Esimene samm võib olla küsimus, mille lahendamiseks oma teadmistest või võimalustest ei piisa. 

Digitaalse tootepassi sündmuselt jäi kõlama vajadus siduda tulevased nõuded ettevõtte arenguplaanidega. Millist teavet on oma toodete kohta juba olemas, mida oleks vaja juurde koguda ja kelle teadmised aitaksid järgmisi otsuseid teha? Nende küsimustega tegelemine aitab valmistuda muutusteks ning leida võimalusi oma toodete ja konkurentsivõime arendamiseks.

Sündmuse esitlused:

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut – Kersti Tepp

Adapter – Eve Teppan

Pro Beauté – Liis Elts

Tallinna Ülikool – Maria Silvet

Keep In Use – Natali Paaslepp

Eesti Maaülikool – Silja Kana

Puidu Väärindamise Fookustippkeskus – Viktoria Gudkova

Tallinna Tehnikakõrgkool – Deniss Klauson

Tallinna Tehnikakõrgkool – Enno Lend

TSENTER – Jörgen Dobris

Kliimaministeerium – Mihkel Krusberg