Uudse koostisosa turuletoomiseks peab ettevõte tundma selle koostise kõrval ka materjali käitumist: kuidas see säilib, millistele tingimustele reageerib ja milliseid omadusi saab klientidele tõendatult kirjeldada. ÄIO otsis neile küsimustele vastuseid enne oma õlide ja rasvade kosmeetikaturule viimist. Seitsmekuulises koostööprojektis aitasid materjale uurida Tallinna Ülikooli teadlased.
ÄIO on Eesti biotehnoloogiaettevõte, mis toodab kosmeetika- ja toiduainetööstusele uudseid õlisid ning rasvarikkaid koostisosi. Bioreaktorites kasvatatakse rasvarikast biomassi, millest pressitakse järeltöötluse käigus välja õlid ja rasvad. ÄIO sõnul on fermenteerimisel põhinev tootmisviis jätkusuutlikum kui troopiliste õlide ja loomsete rasvade tootmine.
Koostöö alguses valmistus ÄIO oma toodetega kosmeetikaturule sisenema.
„Meil olid tehtud peamised kvaliteedianalüüsid ja koostisosade analüüsid, vajalik dokumentatsioon ning valmis ka esimesed retseptuurid, kuhu ÄIO õlid ja rasvad sobivad,“ räägib ÄIO innovatsioonijuht Mary-Liis Kütt, PhD. „Teades Tallinna Ülikooli võimekust ning oskusi uusi kosmeetikatooteid arendada ning nende kosmeetikatoodete kvaliteeti ja säilivust uurida, oli selge, et soovime osa analüüse just Tallinna Ülikoolis teha. Järgmine samm oli uurida põhjalikumalt materjalide kvaliteeti, funktsionaalsust ja säilivust. “
Uudne materjal nõudis meetodite kohandamist
ÄIO uudsed õlid ja rasvad olid teadlastele omanäolised uurimisobjektid. Materjalid olid pooltahked, temperatuuritundlikud ja kohati heterogeensed. Rasvapõhise ja ebaühtlase materjali puhul võib tulemust mõjutada nii proovi võtmise koht kui ka temperatuur, mille juures materjali käsitletakse.
Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi keemilise analüüsi katselabori juhataja Mari-Liis Leinus selgitab: „Teadlase jaoks teebki sellise projekti põnevaks, et ei mõõdeta ainult etteantud parameetreid, vaid pead samal ajal õppima tundma täiesti uut materjali ja leidma viisi, kuidas seda usaldusväärselt uurida.“
Tööplaani tuli katsete käigus kohandada.
„Kuna tegemist oli spetsiifiliste ainetega, oli vaja läbi mõelda projekti kulg ning katsete teostatavus,“ selgitab Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi tooteinnovatsiooni peaspetsialist Maria Martšenko. „Mõne katse läbiviimiseks tuli luua uusi metoodikaid või kohandada olemasolevaid. Kuna proovid olid oma olemuselt spetsiifilised, tegime mõne analüüsi puhul ka korduskatseid, et tagada tulemuste võimalikult suur täpsus ja usaldusväärsus.“
Materjali käitumine selgus aja jooksul
Pikem uuring aitas jälgida, kuidas mõjutavad materjale aeg, kõrgem temperatuur, valgus ning korduv külmutamine ja sulatamine. Teadlased hindasid õlide ja rasvade välimust ning konsistentsi ja uurisid samal ajal nende keemilisi näitajaid. Üks huvitavamaid tulemusi puudutas nähtavate ja keemiliste muutuste erinevust.
„Materjali silmaga nähtavad või tekstuuris toimuvad muutused ei tähendanud tingimata sama suurt muutust selle keemilises stabiilsuses. Rasvmaterjali struktuur võib säilitamisel märgatavalt ümber korralduda, samal ajal kui mitmed keemilised näitajad püsivad üsna stabiilsed,“ ütleb Leinus.
Erinevate tulemuste kõrvutamine aitab saada terviklikuma ülevaate materjali omadustest. Uuringu põhjal saab ÄIO paremini otsustada, milliseid omadusi edaspidi kvaliteedikontrollis jälgida ja millised küsimused vajavad täiendavat uurimist.
Numbrilised tulemused toetavad tootearendust ja müüki
ÄIO sai uuringust põhjalikuma ülevaate oma kosmeetikatoodete koostisosade kvaliteedist, funktsionaalsusest ja ohutusest. Ettevõte peab eriti väärtuslikuks säilivuskatset, milles ühendati sensoorne hindamine instrumentaalanalüüsidega.
„Lisaks sensoorsele hindamisele on rakendatud ka instrumentaalanalüüse, mis annavad tulemustele ka numbrilise väärtuse ning tõstavad katsetulemuste usaldusväärsust,“ sõnab Kütt. „Ka erinevad funktsionaalsuse uuringud, mis Tallinna Ülikoolis läbi viidi, on olulised just tõestamaks klientidele ÄIO õlide ja rasvade omadusi võrreldes traditsiooniliste kosmeetikakoostisosadega.“
Saadud teadmisi kasutab ÄIO oma õlide ja rasvade edasiarendamisel ning nende omaduste jälgimisel. Tulemusi kasutatakse ka turundusmaterjalides ja kliendisuhtluses. Nii saab ettevõte kirjeldada oma toodete omadusi täpsemalt ja selgitada nende sobivust kosmeetikatoodete koostisosadena.
ÄIO hindas koostöös kõrgelt Tallinna Ülikooli labori iseseisvust ja oskust vaadelda materjale eri meetoditega. „Ei rakendatud ainult ühte tüüpi analüüsimetoodikat, vaid kasutati erinevaid, nii lihtsamaid kui ka komplekssemaid meetodeid, et saada täielik ülevaade ÄIO rasvadest ja õlidest kosmeetikatööstuses,“ räägib Kütt. „Samuti ei olnud meil tarvis TLÜ laborit kontrollida ning neil meie juhendamist vaja. Koostöö alguses toimus piisavalt arutelusid, et katseplaan paika saada ning edasine koostöö põhines vastastikusel usaldusel. Me usaldasime katselaborit ja nende kompetentsi”
ÄIO on ise teadlaste loodud ja teadusasutusest välja kasvanud ettevõte. Tallinna Ülikooli laborite pädevus täiendas ettevõtte enda teadmisi ja meetodeid. Martšenko sõnastab koostöö väärtuse nii: „Erinevaid kompetentse liites saame liikuda paremate lahenduste poole ning toetada üksteise arengut lähtuvalt igaühe erialasest oskusteabest.“
Esimene samm võib olla üks praktiline küsimus
Ettevõte võib pöörduda Tallinna Ülikooli molekulaarteaduste laborite poole ka idee varases etapis. Lähtekohaks sobib uus materjal, muutuv konsistents, kahe prototüübi võrdlus või küsimus mõne koostisosa mõju kohta. Vestluses teadlastega saab täpsustada, mida oleks vaja uurida ja milliste meetoditega vastuseni jõuda. Kütt soovitab ettevõttel oma vajadused labori spetsialistidega läbi arutada.
„Ma kindlasti soovitaks ettevõttele, kel on vaja läbi viia kvaliteedi- ja/või ohutushindamist mõnele koostisosale või lõpptootele endale, pöörduda Tallinna Ülikooli poole ja otsida abi, et minna turule tugeva tootega,“ ütleb Kütt.
ÄIO sai seitsme kuuga teadmised, millele toetuda nii tootearenduses kui ka müügis. Teaduspõhist tuge võib ettevõtjal vaja minna ka uue teenuse, tööprotsessi või tehnoloogia arendamisel. Kui ettevõtte enda teadmistest jääb küsimusele vastamiseks väheks, on üheks võimaluseks kaasata ülikooli ja teadlasi. Esimese kontakti aitab leida ADAPTER, mis viib ettevõtte küsimuse sobiva teadlaseni.
