Kui ettevõtja kohtub teadlasega, võidavad mõlemad
- Koostöö ei pea olema suure eelarvega, vaid avatud meelega
- Negatiivset vastust saab vaadata positiivselt
- Hea sisu toob positiivse tulemuse
Mida teha, kui sul on hea idee, aga puudub teadmine, kuidas seda tõestada? Tarkvaraarendusettevõte Claricy leidis koostöös Tallinna Ülikooliga vastuse ja tulemus ületas ootuseid.
Ettevõte märkas, et käitumisteadusele, mis aitab mõista inimeste harjumusi ja emotsioone ning parandada finantskäitumist, pole digipöördes piisavalt tähelepanu pööratud. Oma teisel tegutsemisaastal otsustati uue toote välja toomise asemel tegeleda teadus- ja arendustegevusega. Ettevõtte soov on muuta finantsnõustamise maailma ja selleks arendatakse käitumisrahanduse valdkonna lahendust IRIS-X.
Ülikooli kompetents aitas edasi
Claricy OÜ tegevjuht Johanna Stina Haar ütles, et neil polnud piisavat teadmist psühholoogia või käitumise valdkonnast, et luua sellealaseid digilahendusi. Seetõttu tuli leida vajalik kompetents kas erasektorist või ülikoolist. „Valisime Tallinna Ülikooli, mis oli siis ja on ka tagantjärgi vaadates ainuõige valik. Tallinna Ülikooli tugevus on inimkeskne lähenemine tehnoloogiatele ning süsteemne tugi ettevõtetele,” sõnas Haar.
Tallinna Ülikooli poolelt aitas kaasa ettevõtluskoostöö juhtivekspert Ingrid Hindrikson, teadlastena lisandusid organisatsiooni- ja arengupsühholoogia teenekas lektor Kadi Liik ning isiksusepsühholoogia dotsent, psühholoogia ja käitumisteaduste akadeemilise suuna juht Aleksander Pulver.
Ettevõtte ja ülikooli esindajad hakkasid ühiselt otsima, kuidas vähendada rahaga seotud stressi – tehisintellekti, psühholoogia ja käitumisteaduse süvaanalüüsi abil.
Johanna Stina Haar sõnas, et raha on inimestele väga tugev stressiallikas ja nende soov on stressi vähendada. „Esimestest kohtumistest alates leidsid need kaks eri maailma ühise keele üllatavalt kiiresti, mis andis kindlustunde teemaga edasi minna. Ka saime aru, et süvitsi minek võtab aega – poolteist kuni kaks aastat. Teemaga edasiminek vajas rakendusuuringut ja raha selleks.”
Esmane „ei” tõi edasimineku
Uuringu rahastamiseks taotleti toetust Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rakendusuuringute programmist. Esmalt saadi eitav vastus, kuid Johanna Stina Haari arvates ei tasu esimese eitava vastuse peale heituda, vaid pigem tuleb leida kohad, mida parandada ja arendada paremaks. „See õpetas meid olema põhjalikumad ja sisusse tugevamalt panustama.”
Uuring andis raamistiku
Uuringu tulemusel valmis finantskäitumismudelite raamistik, mis ühendab isiksuseanalüüsi, käitumisteaduse ja tehisintellekti. See on platvormi IRIS-X alus – tööriist, mis ei anna inimesele üldiseid nõuandeid, vaid mõistab tema psühholoogilisi eripärasid ja käitumismustreid.
Samaaegselt uuringuga läbis meeskond mitmeid ärikiirendeid – Tehnopoli AI kiirendi, SEB kasvukiirendi, EIT Health, BSR Go-Abroad. Teadus ja ärimaailm liikusid käsikäes.
Küsimus, millele keegi polnud vastust otsinud
Kahe Nobeli preemia laureaadi – Daniel Kahnemani (2002) ja Richard Thaleri (2017) – tööd olid juba näidanud, et inimesed ei tee rahalisi otsuseid puhtalt numbrite põhjal. Emotsioonid, harjumused ja psühholoogilised kallutatused mängivad suurt rolli. Kuid üks küsimus oli veel vastuseta, kas ja kuidas on isiksus seotud finantskäitumisega?
Uuringu tulemused olid selged. Inimesed, kes taluvad hästi ebakindlust, kes suudavad elada ebaselgete olukordadega, ilma et see neid halvaks, on ka edukamad investorid. Nad on vähem ärevad, kohanevad kiiremini ja ei loobu esimese tagasilöögi peale.
Samuti selgus, et inimesed tajuvad kahjumit erinevalt, mõne jaoks tähendab see isiklikku läbikukkumist, teise jaoks on see lihtsalt protsessi osa. Nagu ka paljud teised uuringus esile kerkinud isiksuslikud erinevused, mõjutab see otsuseid rohkem, kui tavaliselt arvatakse.
Tunnustus tuli kiiresti
Tulemused räägivad enda eest. EAS eraldas projektile üle 136 000 euro. Tegevjuht Johanna Stina Haar valiti 40 parima naisettevõtja hulka üleeuroopalises Women TechEU programmis, saades 75 000 eurot lisarahastust. Ühine teadustöö pälvis Tallinna ettevõtlusauhinna. Claricy on välja toodud Innovate Estonia raamatus Eesti perspektiikaimate fintech-ettevõtete seas.
Mida saab sellest õppida?
Claricy lugu ei ole ainult ühe ettevõtte edukäik. See on näide sellest, et teadus ja äri ei pea olema eraldi maailmad.
Kui sul on küsimus, millele pole vastust – ülikoolides on inimesi, kes on sellele küsimusele pühendanud oma karjääri. Koostöö ei nõua tingimata suurt eelarvet, kuid nõuab avatud meelt ja valmisolekut astuda samm tundmatusse.
Mõnikord on see samm kõige väärtuslikum, mida ettevõtja teha saab.
