Anu Nef, Foto: Adapter
Allikas: Äripäev
Arutelu Eesti targa tööstuse buumi üle on ilmselt ennatlik ning pigem peaksime selle tekkele veel jõulisemalt kaasa aitama, nii ettevõtete kui ka teadlaste poolelt, kirjutab koostöövõrgustiku Adapter partnerlussuhete juht Anu Nef.
Olles aastaid elanud ja töötanud Šveitsis, olen näinud, kuidas sihipärane innovatsiooni toetamine ja teadmusmahukate lahenduste viimine ettevõtlusesse kasvatab kogu riigi jõukust ja inimeste elatustaset. Viimastel nädalatel avaldatud andmed on olnud julgustavad. Eesti teadus- ja arendustegevuse kogukulud on kümnendi jooksul kasvanud ligi kolm korda ning ulatuvad nüüd ligikaudu kahe protsendini SKPst, mis asetab meid Euroopa Liidu keskmike hulka.
Samal ajal jääme üleilmses võrdluses alla riikidele, kus teadus- ja arendusinvesteering on olnud pikaajaliselt riigi konkurentsivõime keskmes – Lõuna-Koreale, Iisraelile, Jaapanile, USAle ning ka Šveitsile, mis paikneb maailmas stabiilselt esikümnes. Šveitsis tuleb ligikaudu 70–75 protsenti kogu teadus- ja arendustegevuse (T&A) rahastusest erasektorist.
Teineteiseni ei jõuta
Eestis on ettevõtlussektori panus T&Asse viimase kümnendi jooksul märkimisväärselt kasvanud. Statistikaameti andmetel rahastas ettevõtlussektor 2024. aastal umbes 60 protsenti kõigist teadus- ja arendustegevuse kulutustest, mis kinnitab, et ettevõtted panustavad järjest enam teadmusmahukasse arengusse.
Need ettevõtted, kes täna teadusarendusse investeerivad, on mõistnud selle pikaajalist ärilist väärtust – nad saavutavad tugevama konkurentsieelise, suudavad kaasata kõrgema kvalifikatsiooniga töötajaid ning maksta neile konkurentsivõimelist palka.
Minu kogemus viimastest kuudest Adapteri partnerlussuhete juhina näitab, et Eestis on väga palju ettevõtteid, kellel on siiras huvi areneda ja uuendada. Samal ajal on meie teadusasutused ja kompetentsikeskused võimekad pakkuma sügavat ekspertiisi ja mitmekülgseid lahendusi. Kitsaskohaks on sageli aga lihtne tõsiasi, et osapooled ei jõua üksteiseni või ettevõtted ei oska sõnastada oma probleemi sellisel viisil, et teaduspartner saaks lahendust pakkuda.
Adapter on koostöövõrgustik, mis ühendab 26 teadusasutust ja kompetentsikeskust.
Protsent, mis muudab
Viimastel aastatel esile kerkinud teadmusmahukad ettevõtted ei ole juhus. Nende kasv on võtnud aega 5–10 aastat. Nad on järjekindlalt küsinud teadust, ekspertiisi ja tuge ning nüüd paistavad tulemused välja. Seni on innovatsiooni peamiseks veduriks olnud riik, kuid järgmise arengusammu nimel peaks rolli võtma ettevõtlus ise.
Kui küsida, kui palju innovaatilisi ettevõtteid Eestis tegelikult vaja on, siis vastus on üllatavalt lihtne. Eestis on ligikaudu 150 000 ettevõtet. Kui neist kasvõi 1% ehk 1500 ettevõtet looks püsiva teadus- ja arenduskoostöö liini, siis oleks see juba kriitiline mass, mis tagaks mitte hüpliku buumi, vaid stabiilse ja jätkusuutliku innovatsiooni kasvu. Sellest piisaks, et Eesti majandus liiguks targa tööstuse ja ettevõtluse suunas, mille potentsiaali me alles hakkame mõistma.
Arutelu Eesti targa tööstuse buumi üle on seega ilmselt ennatlik. Pigem peaksime selle tekkele veel jõulisemalt kaasa aitama – nii ettevõtete kui ka teadlaste poolelt. Tähtis ei ole see, et kõik ettevõtted tegeleksid teadusarendusega. Eesmärk on luua koostöökultuur, kus ettevõtted julgevad küsida ja teadlased julgevad pakkuda. Sellest saab alguse järgmise kümnendi majanduskasv.
