| ADAPTER |
ühendab ettevõtjaid teadlastega

Virtuaalreaalsuslabor näitab ehitisi, mida veel ei ole olemas

01. september 2017

TKTK BIM koobas

Alates veel ehitamata elamute sisekujundusest tervete linnaosade visualiseerimiseni – Tallinna Tehnikakõrgkooli virtuaalreaalsuslaboris võib neid näha ja neis ringi kõndida juba aastaid enne, kui kopp maasse lüüakse!

TTK 3D- ehk BIM-koopa võimalustest rääkisime TTK ehitusteaduskonna dotsent Aivars Alti ja virtuaalreaalsuse labori koordinaator Egert-Ronald Partsiga.

Kuidas 3D mudeldamine ja virtuaalreaalsus ehitajat või tellijat aitavad?

„Kogu mudeldamise juures on hea see, et kui tellija ei ole ehituse professionaal, tema igapäevaoskuste hulka ei kuulu erinevate ehitusjärkude vaadete ja lõigete kokku viimine, siis lihtsustab see arusaamist tunduvalt. Näiteks, kui ametnikud tulevad uue hoone sisulist kvaliteeti kontrollima – kas hoone logistika on korras, kas asjad paiknevad õiges kohas jne, siis see ongi väärtus 3D mudeli puhul, et saab mitte eriala asjatundjatega hoopis lihtsamini asju ajada“, selgitab Aivars. 

„Tellijad ja projekteerijad, kes on infomudeli vaatamiseks kasutanud CAVE süsteemi  on avastanud seeläbi hoones mitmeid kohti, mis vajavad täiendavat lahendamist või ümberkavandamist“, lisab Egert-Ronald.

„Praegu teeme koostööd Moskva saatkonna ehituse valmimise protsessi juures. Oleme seal  koostööpartnerid nii projekteerijaga kui ka RKAS-ga. Seal on huvi keerukate sõlmede veelgi parem kujutamise vastu ehituse jaoks. Praeguseks on projektiinfo üle käidud, otsitud välja keerukamad kohad ning need ehitajate jaoks ära märgitud“, toob Aivars näite.

„Eesmärgiks ongi selgitada välja kitsaskohad ehitamise juures, teostada nn ehitatavuse kontrolli, mis täidab eesmärki, et üks asi saab ühe korraga õigesti tehtud“, võtab Aivars BIM-i kasulikkuse kokku, sest kogemus on näidanud, et teinekord ei lähe kasvõi tehnosüsteemid projekteeritud lahendusega kokku.

„Toredaks tendentsiks ongi see, et viimastel aastatel on olnud suur murrang ehitajate hulgas, kes küsivad meie käest nii koolitusi kui ka arendustööd, et oma BIM võimekust kasvatada, kuna näevad enda töö juures selle efektiivsust“, märgib Aivars.

Lapsed BIM koopas virtuaalreaalsust uudistamas

Mis on liitreaalsus ja kuidas seda BIM koopas rakendatakse?

„Liitreaalsus on meie tegeliku keskkonna rikastamine mingi digitaalse info läbi“, selgitab Egert-Ronald. „Digitaalse info lisamiseks on erinevaid lahendusi. Kokkuvõtteks on meil mingi nutiseade ( nutitelefon, tahvelarvuti või nutiprillid), mille ekraanile kuvatakse digitaalne kujutis ja see rikastab meie keskkonda. Olgu tegu seadme ekraanile liikumisjuhiste kuvamisega, konstruktsiooni sisse vaatamisega, viibitavasse ruumi objektide lisamisega või keskkonnas olevatelt objektidelt täiendava informatsiooni saamisega.“

„Seda põhimõtet saab kasutada nii ehituses kui ka sisekujunduses. Ideaalis võiksime jõuda selleni, et töömees tuleb, paneb prillid ette ja näeb täpse asukoha, kuhu ta peaks mingi detaili paigaldama“, selgitab Aivars liitreaalsuse võimalusi.

„Eksisteerib ka segatud reaalsus (mixed reality, mediated reality), kus saab nii lisada objekte kui ka neid tegelikust keskkonnast kustutada“, selgitab Egert-Ronald konteksti.

„Tahaksime jõuda oma arendusega sinnamaani, et tekiks nn seina sisse vaatamise võimalus. See tähendaks seda, et ruumis olles, saab peita ära seinakihi ja vaadata, mis seal taga on. Eeldusel, et see on masinasse õigesse kohta varem sisse joonistatud. See oleks väga praktiline, sest nii teaks täpselt, kuhu saab paigaldada kipsikruvid, puidukruvid ja kus on veetorud jne“, avab Aivars lahenduse potentsiaali. „Haldus- ja hooldustoimingud võiksid olla need, mis ühel hetkel sellest kasu võiksid lõikama hakata“, täpsustab Aivars.

Kellele see koobas veel kasulik saaks olla?

„Kui me Cave tellisime TTK-sse, siis oli üks lähtetingimusi, et me tahaksime kõiki 3D asju vaadata ja see on täna ka võimalik. Meie jaoks ei ole vahet, kas tulevad ehitajad, rõivadisainerid, autotehnikud, teedeehitajad, sest läbi vaheformaadi saame korraliku stereopildi“, ütleb Aivars.

„Kogu selles suures programmide paljususes on oluline üks oskus – osata infot õigesti välja võtta ja ajada kokku erinevate programmide vahel. Ma arvan, et see muutub ajas järjest tähtsamaks. Tänapäeval tuleb tihti ette, et on mingid seaded valesti tehtud või pole sellele tähelepanu pööranud ning liigutakse teise programmi üle. Seejärel ilmnevad apsakad – konverteerimise järel selgub, et mõni objekt on vales kohas või teda üldse ei eksisteeri seal, kus vaja“, toob Aivars tavapärase näite.

„Seetõttu muutuvad sellised inimesed, kes oskavad erinevate formaatidega ringi käia, teha teisendusi ja infot lihtsal kujul edasi anda, järjest väärtuslikumaks ning see muutub ajas järjest olulisemaks“, selgitab Aivars.

„Ehitamine muutub järjest rohkem IT-põhiseks, järjest rohkem genereeritakse informatsiooni. Õige info välja filtreerimine, näitamine ja jagamine, sellele, kes seda parasjagu vajab, on omamoodi nii vajadus kui ka oskus“, lausub Aivars.

 

 


Sulle meeldis see artikkel ja tahaksid veel rohkem teada? Saada meile sõnum ja me viime sind õigete inimestega kokku! –> www.adapter.ee/esita-kusimus


Allikas: tktk.ee