Viis soovitust ettevõtjatele koostööks ülikoolidega

Olen puutunud Tartu Ülikooli ja ettevõtete koostööga kokku juba peaaegu 30 aastat ning näen, et see on üha aktuaalsem teema. Ülikoolid saavad nüüd aidata ettevõtete teadus- ja arendustegevusele ning tootearendusele varasemast palju rohkem kaasa, sest meil on kasutada tipptasemel seadmed ning me oleme välja arendanud uusi koostöömeetodeid.

Ehkki võrreldes 1999. aastaga on koostöö maht kasvanud 1000 korda, on nii ettevõtete kui ka ühiskonna ootused veelgi suuremad. Seepärast annan ülikooli vaatenurgast ettevõtjatele viis soovitust, kuidas meie partnerlus kulgeks veelgi paremini. Miks mitte teha koostööd, kui ülikoolid on teie jaoks avatud ja sidemeid ettevõtjatega peetakse väga oluliseks?

Viis soovitust ettevõtjatele koostööks ülikoolidega

Ettevõtjal tasub alati ülikooliga ühendust võtta

Maailmas on üle 10 000 tõsiseltvõetava ülikooli ja nad suudavad pakkuda igale ettevõtjale ka tegelikku tuge. Et Eestis on üle 120 000 majanduslikult aktiivse ettevõtte, ei tasu ettevõtjal jääda ootama ülikooli kirja, kus teda kutsutakse koostööd tegema. Kui te teate, mida teie ettevõttel vaja on, küsige lahendust ülikoolidelt. Kui teil aga pole veel aimu, missugused võimalused teadusmaailmas teie tegevusvaldkonna arendamiseks olemas on, pöörduge ülikoolide poole just selle küsimusega.

Eestis on ettevõtjal lihtne alustada suhtlust teadlastega koostöövõrgustikust Adapter, kuhu kuulub 12 ülikooli ja teadusasutust. Sinna saadetud päring jõuab kohe kõikide partneriteni ja te saate viie tööpäeva jooksul vastuse, kas ja kes Eestis teid aidata saab. Koostööfestival „Õigel ajal õiges kohas“ toimub samuti Adapteri egiidi all ja järgmisel sügisel on korraldamise au Tartu Ülikoolil.

Alustage läbirääkimisi ja sõnastage mõlema poole ootused

Koostöövorme on palju ja üks neist on lepinguline koostöö, millest ülikoolid on väga huvitatud. See kulgeb kõige paremini siis, kui moodustate kõigepealt ettevõtte ja ülikooli esindajatest meeskonna ning alustate mitteformaalses õhkkonnas silmast silma läbirääkimisi.

Vastastikused ootused tuleb kindlasti läbi rääkida, sest need on sageli erinevad: ettevõte ootab tulemust, teadlane huvitavat teadustööd; ettevõtjale on projekt kulu, teadlasele tulu. Ettevõtja soovib, et tulemused jääksid konfidentsiaalseks, ent teadlane soovib teha ettekandeid rahvusvahelistel konverentsidel ja kirjutada artikleid. Nendest vastandlikest huvidest on vaja aru saada, neid tuleb vastastikku tunnistada ja tunnustada. Alles seejärel on aeg leppida kokku ka juriidilistes üksikasjades.

Võib juhtuda, et koostööprojekti aruanne lõpeb lausega „Kõik tulemused saavutati, ent kahjuks ei saa praegu midagi konkreetset öelda, sest vaja on kolm korda rohkem aega ja viis korda rohkem raha“. Siis olete koostöö planeerimisel tõenäoliselt ämbrisse astunud ning ei taha vähemalt seda ülikooli enam kunagi näha.

Minu enda parimad kogemused koostööst on üllatuslikult olnud sellised, kus ettevõtja helistab mulle pühade eelõhtul ja ütleb, mille kohta ta tulemust ootab. Vastuseks tähtaja kohta saan „Eile“. „Selge, taksomeeter tiksub,“ ütlen ja lõpetan kõne. Ehkki pühad on rikutud, ootab ees huvitav töö ja lisatasu samuti.

Lepingu vormistame aga siis, kui töö on juba peaaegu valmis. Muidugi jõutakse sellise usalduse tasemeni pärast pikki aastaid, ent just seepärast soovitangi alustada suhtevõrgustiku ülesehitamisest.

Partnerlusvõimalusi on palju

Ettevõte ja ülikool saavad vastastikku kasulikud olla väga paljudel viisidel – lepinguline koostöö ei pruugi olla alati parim koostöömeetod või esimene koostöömotiiv. Et ülikooli eesmärk on eelkõige koolitada tarku ja oskuslikke inimesi, pakkuge üliõpilastele ettevõtte stipendiume, kutsuge neid praktikale, pakkuge end loengukursust ellu viima või mõnda seminari juhendama. Kõik see nõuab teilt märkimisväärselt vähem aega ja vaeva võrreldes sellega, kui kohe alustada lepingulist koostööd.

Niisiis, otsige endale meie juurest tulevikutööjõudu ja meelitage endale tööle mõni meie teadlane. Et koostöö ettevõtetega sujuks, on TÜ-l oma partnerlusprogramm. Teadmised ja oskused on ainus ressurss, mille kasutamine neid mitte ei vähenda, vaid suurendab.

Teaduskoostöö on mõttekas ka ilma riigi toetuseta

Arvestage, et pelgalt riiklik toetus ei taga tulemust. Esiteks on toetused tavaliselt seotud väga suurte piirangutega ja teiseks vajab selline projekt suuremahulist omafinantseeringut. Teadusega on muide sageli nii, et saan anda ettevõttele 90% kindlusega tulemuse 10 000 euro eest ja 99% kindlusega tulemuse miljoni euro eest. Mõnikord on ka 90% kindlusega tulemus piisav.

Kui plaanite küsida riigilt toetust, peate koostama pika, kindlas vormis taotluse, mille maht on tihti kuni 5% koostööst. Kui taotlus heaks kiidetakse, peate piinliku täpsusega täitma projekti plaani, ehkki tavaliselt tekib juba esimese kuu jooksul vajadus midagi muuta. Alati on oht, et mistahes kõrvalekallete tõttu küsitakse toetus tagasi. Seepärast arutage ülikooli võimalused kõigepealt põhjalikult läbi, mitte ärge rutake kohe abitaotlust täitma.

Pöörduge otse arendusprorektori poole

Kui te ei ole ettevõtjana saanud oma koostöösoovile ülikoolist selget vastust, pöörduge otse juhtkonna poole. Tartu Ülikoolis ootan teie kirju ja kõnesid arendusprorektorina mina (erik.puura@ut.ee, 506 9882). Olen oma kuueaastase ametiaja jooksul vastanud ettevõtjate kõigile küsimustele ja ettepanekutele sisuliselt ühe tööpäeva jooksul. Ükski küsimus ei ole rumal, ükski plaan ei ole mõttetu.

Erik Puura

TÜ arendusprorektor