| ADAPTER |
ühendab ettevõtjaid teadlastega

Tervisele kahjulikud bakterid köögirätikutel

08. september 2017

ratik

Köögirätikutel levivad tervisele kahjulikud bakterid juba peale 7-päevast kasutamist. Sellise tulemuseni jõudis Tallinna Ülikooli ja paberitootja Grite koostöös läbiviidud mikrobioloogiline uuring. Katse käigus leiti, et olenemata käterätikute kasutusperioodist, leidub rätikutel alati suurel hulgal erinevaid baktereid. Viimane võib olla üheks põhjuseks salmonelloosi hüppelisele tõusule Eestis viimase kolme aasta jooksul.

Uuringu käigus võrreldi bakterite teket ja hulka nii ühekordsetel paberkäterätikutel kui ka riidest rätikutel enne kasutamist ning riidest rätikutel peale kolme, seitsme ja 14 päevast kasutusperioodi köögikeskkonnas.

Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituudi bioloogia õppesuuna juhi Kairi Tammoja Koorti sõnul tuvastati kasutatud tekstiilrätikutelt kahel juhul üheksast kahe erineva patogeeni ehk haigusttekitava bakteri olemasolu. “Nendeks olid kampülobakter, mis võib põhjustada kõhulahtisust, ja Salmonella, mis on salmonelloosi tekitaja. Ohutute mikrobioloogiliste organismide olemasolu tuvastasime ka nö puhastel ehk veel kasutamata tekstiilrätikutel. Paberkäterätikud osutusid steriilseks, ühtegi mikroorganismi neilt isoleerida ei õnnestunud,” selgitas ta.

Teadlased rõhutavad, et inimesed ei ela steriilses keskkonnas, suurem osa meie ümber normaalses igapäevases keskkonnas esinevatest bakteritest on ohutud ja üldjuhul ei ole mure bakterite pärast õigustatud. Küll aga peame hügieeniharjumustele suuremat tähelepanu pöörama köögikeskkonnas, kus köögipindadel ja tekstiilidel võivad vohama hakata erinevad, ka patogeensed bakterid, mis toiduga inimese organismi sattudes võivad põhjustada terviserikkeid.

“Kui puhastada tekstiilkäterätikuga tööpinda ning hiljem sama rätikuga kuivatada käsi või söögitarvikuid, siis kanduvad rätikule sattunud bakterid söögitarvikutelt toidule ja seekaudu inimese organismi. Sellega võib selgitada ka kampülobakteri ning Salmonella infektsioonide suurenemist viimasel kolmel aastal,” rääkis Koort. Eesti Tervise Arengu Instituudi andmetel on kampülobakterenteriiti haigestumine suurenenud sel perioodil ligi 24%, salmonelloosi nakatumine aga koguni ligi 285%. Eriti suur on olnud nakatumise tõus väikelaste hulgas.

Uuring näitab, et patogeensete bakterite vältimiseks tuleks tekstiilrätikuid vahetada peale igat kasutuskorda. Vaid nii saaks garanteerida, et rätikutele sattunud bakterid ei hakka vohama ning taaskasutamisel ei levi puhastele nõudele või tasapindadele. Alternatiivina võib kasutada steriilseid ühekordseid paberist rätikuid, mis peale kasutamist ära visatakse.

Grite kvaliteediinseneri Vilija Utkuviene sõnul olid tulemused neile oodatavad. “Toiduga kokkupuutel on kõige kindlam kasutada paberkäterätikuid, kuna nende tootmistingimused on karmimad – paber peab olema sobiv otseseks kokkupuuteks toiduga. Peale kasutamist sellest vabanetakse ja nii hoitakse ära patogeenide levik. Tarbeesemed nagu rätikud võivad bakterite levikut aga hoopis suurendada,” rääkis ta.

Uuring viidi läbi Tallinna ülikooli Avatud akadeemia ja Grite koostöös.

Vaata lähemalt: https://www.youtube.com/watch?v=6ZjTLYxqba0

Lisainfo: www.tlu.ee