| ADAPTER |
ühendab ettevõtjaid teadlastega

Teadlased muudavad gaasiballoonid korrosioonikindlaks

13. aprill 2017

Tartu Ülikooli füüsika instituudi materjaliteaduse osakonna juhataja Väino Sammelselg (vasakul) näitab tükki gaasiballoonist, mille sisepind on kaetud nanomaterjaliga. Tema kõrval seisab kiletehnoloogia insener Lauri Aarik

Maailma üks suurimaid gaasifirmasid, Saksa keemiahiid Linde AG, keda Baltikumis ja Põhjamaades esindab tütarettevõte AGA, ehitab Tartu ülikooli kiletehnoloogide loodud prototüübi järgi tööstusliku katseseadme, et muuta oma gaasiballoonid korrosioonikindlamaks.

Tartu Ülikooli füüsika instituudi materjaliteaduse osakonna juhataja Väino Sammelselg (vasakul) näitab tükki gaasiballoonist, mille sisepind on kaetud nanomaterjaliga. Tema kõrval seisab kiletehnoloogia insener Lauri Aarik
Tartu Ülikooli materjaliteaduse osakonna juhataja Väino Sammelselg (vasakul) ja kiletehnoloogia insener Lauri Aarik aatomkihtsadestuse reaktori juures. Foto: Väinu Rozental (Äripäev).

Linde tarnib nii tööstuses kui meditsiinis ja keskkonnamõõtmistel vajaminevaid gaase, inertgaase teaduslaboritele ja mitmeid erilisi ülitäpse koostisega gaasisegusid.

Kuna suur hulk gaase söövitab metalle ehk need tekitavad roostet, tuleb gaaside transportimiseks ja hoiustamiseks kasutada eriteraseid või kalleid alumiiniummaterjale. Sellest odavam alternatiiv on katta gaasiballoonide sisepinnad üliõhukese nanomaterjaliga, mis korrosiooni olulisel määral vähendab.

Probleem on aga selles, et gaasiballoonid on suletud ruumid – neil on ainult üks väike ava –, mis muudab nende sisemusele ligipääsu väga raskes. Lisatud kate ei tohi muuta ka anuma materjali omadusi ega mõjutada selle sees olevat ülitäpset gaasisegu ning peab vastu pidama kohustuslikele perioodilistele survetestidele. Just selliste tingimuste korral tulebki kasuks Tartu ülikooli materjaliteadlaste loodud aatomkihtsadestuse reaktor.

„Laboratoorne seade on valmis ja see töötab!“ rõõmustab TÜ kiletehnoloogia insener Lauri Aarik ja lisab: „Taotleme sellele patenti nii Euroopas, USA-s, Jaapanis kui ka mujal.“

Aatomkihtsadestuse reaktori abil saab materjale aatom aatomi haaval katta üliõhukese korrosioonikaitsega. Nii reaktor kui kõne all olev tõhus korrosioonivastane nanomaterjal on Tartu ülikooli kiletehnoloogide aastatepikkuse teadustöö vili.

„Oleme lõpuks jõudnud etappi, kus Linde on otsustanud meie väljatöötatud katted ning sadestamise tehnoloogia oma tehases juurutada,“ ütleb TÜ anorgaanilise keemia professor ja materjaliteaduse osakonna juhataja Väino Sammelselg. „Kas tööstuslik seade ennast lõpuks ka õigustab, selgub lähikuudel, kui see sisse lülitatakse,“ rääkis Sammelselg, kes on tulemuste osas optimistlik.

Saksa gaasifirma Linde on esimene, kes balloonide töötlemiseks tartlaste aatomkihtsadestuse seadet tootmises testib, kuid sarnane lahendus võib kasulikuks osutuda teistelegi korrosiooniga kimpus olevatele ettevõtetele, sealhulgas nii lennunduses kui meditsiinis.

Füüsikute eduloost kirjutas ka Äripäev: http://www.aripaev.ee/uudised/2017/04/13/materjaliteadlased-aitavad-suur…

Lisainfo: Väino Sammelselg, TÜ anorgaanilise keemia professor ja materjaliteaduse osakonna juhataja, 737 4705, vaino.sammelselg@ut.ee

Cookie settings