Tulevikuorganisatsioonid on need, kus pööratakse rohkem tähelepanu vaimsele tervisele

Tulevikuorganisatsioonid on need, kus pööratakse rohkem tähelepanu vaimsele tervisele
  • 01. juuni 2021
  • Artikkel,
  • Uudis
- www.storyblocks.com -

20 aastat tagasi olime olukorras, kus uuringuid kaugtöö võimaluste kohta oli rohkem kui kaugtöö rakendajaid. Praegu on kaugtööst saanud organisatsioonikultuuri osa. Hetkel on suur roll sellel veel ülemaailmsel Covid-19 kriisil, mille raames sellist töövormi kasutasid uuendusliku meetmena paljud organisatsioonid.

Me ei tea, kas sellest või tänapäevase tehnoloogia võimalustest, muutustest juhtimisteoorias või organisatsioonikultuuris, kuid suur hulk organisatsioone taotleb iga-aastaselt oma asutusele kaugtöömärgist, et suurendada organisatsiooni efektiivsust ja tööturu paindlikkust. See kõik sunnib rohkem tähelepanu pöörama sotsiaalsele kapitalile, sh vaimsele tervisele ja selle riskidele.

Kriisi positiivne aspekt

Seisame silmitsi probleemiga, millel on nii meditsiiniline kui käitumuslik dimensioon. Kriis on meid kõiki raputanud nii ohufooni kui tõrjemeetmete osas.

„Piirangud muutsid meie igapäeva rutiine, olgu selleks siis spordi tegemine, söömine, meelelahutus või patareide laadimine. See kõik kokku on andnud löögi vaimsele tervisele. Ärevus ja depressiivsus on tõusmas või tõusnud korrelatsioonis olukorra tõsidusega. Kriis on halb, aga sellega kaasnes üks positiivne aspekt. Nimelt on vaimsele tervisele rohkem tähelepanu pööratud kui kunagi varem.  Oleme selles osas oma suhtumist muutnud ning ka riik on selle peale palju tõsisemalt mõtlema hakanud,“ tõdeb Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi õppejõud ning kaasprofessor Andero Uusberg.

Lisades, et vaimse tervise toele ja teenuste kättesaadavusele on suunatud miljoneid eurosid ning psühholoogid on rohkem au sisse tõusnud.

Vaimse tervise olemusele pööravad suuremat rõhku ka organisatsioonid ise. Samas on selge, et juhtimiskultuurid on erinevad ja paljud juhid ei jõua organisatsiooni psühholoogiani. Siiski tõdevad teadlased, et kui läbipõlemine, liigne stress ja muud riskid on maandatud, siis on töötaja töönautimise ja -soorituse kvaliteet tõenäolisem. Kuidas siis ära tunda, kas kollektiivis on vaimse tervisega muresid?

„Ühest küljest on tervis töötaja isiklik asi ja kaitstud isikuandmetega ning teisalt on juhtidel arvamus, et alluva vaimne tervis ei puutu temasse. Kindel on aga see, et vaimse tervise probleemide korral ei piirdu kahjulik mõju üksnes isiku tervisega. Seega saab juht mõelda, kas minu organisatsioonis on vaimse tervise riske või mitte, teadmata seda, palju inimesi selle riski käes kannatab. Siinkohal saab juht analüüsida töökeskkonda perspektiivist, millised on riskitegurid ja kuidas seda maandada ilma, et peaks hakkama nina pistma sellese, et kes on need inimesed, kes ennast halvasti tunnevad,“ selgitab Uusberg.

Vaimse tervise heaolu väärtustamine

Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamise vastutus pandud tööandjale. Reguleeritud on töökiusamine ja need töösuhted, mis on ruineerivad ning mõjutavad töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi. „Tööandjad on aru saamas, et iga töötaja väljaõpe on palju pikem protsess ning tema töökogemused väärtuslikumad, kui kaadrivahetus iga kolme kuu tagant. Loomulikumaks on muutunud töötaja vaimse tervise heaolu väärtustamine. Eeskujuks siinkohal võib välja tuua näiteks Pipedrive, kus vaimse tervise heaolu tagamiseks on püsivalt tööl kolm nõustajat, kelle hulgas nii psühholoog kui psühhoterapeut,“ ütleb Uusberg.

Töötajate vaimse tervise toetamiseks on täiendavaid samme astunud veel teised ettevõtted. Tele2 Eesti AS lõi 2020. aastal koostööraamistiku vaimse tervise tugispetsialistidega, kelle poole töötajad saavad pöörduda. Ettevõte liigub selles suunas, et kõigil soovijatel oleks võimalus kasutada psühholoogi teenust kuus korda aastas. Lisaks on Tele2 töötajatel eratervisekindlustus, mille sees on arsti suunamisel psühholoogi või psühhiaatri teenus.

Näiteid töötajate heaolu parandamisel saab tuua ka avalikust sektorist. Välja on töötatud nii erinevaid, sektroriüleseid juhendeid kui organisatsioonisiseselt kasutusele võetud erinevaid tervisedendavaid tegevusi. Tervise Arengu Instituut on koostanud käsiraamatu, milles on näpunäiteid ja nõuandeid tööandjatele selle kohta, mida teha vaimselt terve töökeskkonna loomiseks ja hoidmiseks.

Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel ja paljude oma ala ekspertide ja professionaalidega valmis 2020. aastal vaimse tervise roheline raamat, mille eesmärk on visandada tulevikuvisioon vaimse tervise valdkonna sektoriteüleseks arendamiseks ning toetada vaimse tervise senisest suuremat väärtustamist Eestis. Samas on asutusi, kus COVID-19 kriisi valguses teenistujate heaolule veel rohkem tähelepanu pöörati. Näiteks liitus Kultuuriministeerium MinuDoc platvormiga, mis võimaldab kõigil teenistujatel kasutada vaimse tervise vallas professionaalset nõustamist kaasaegses keskkonnas. Samuti on vaimse tervise teemal korraldatud erinevaid lühiloenguid.

Koostöö ülikoolidega

Töötajate heaolu, haaratuse väljaselgitamiseks on abikäe pakkunud mitmed ülikoolid ja teadusasutused, sest tihti vajatakse täpsemat, paindlikumat ja töötaja jaoks lihtsamat seiresüsteemi. Kahtlemata on meetodite tundmisest abi süsteemide loomisel, milles inimesed tegutsevad – maksusüsteem, tervishoiusüsteem, haridussüsteem jne.

Teadlaste ja eraettevõtluse koostöös on näiteid ka vaimse tervise väärtustamisel kommunikatsiooni näol. Ettevõtete fookus on tihti spetsiifilisem. Vaimne tervis töökohal, vaimne vorm töökohal. See on kontekst, kus psühholoogiat kaasatakse. Kaugtöö vormi üheks abimeheks on GuavaHR lahendus, mis annab ettevõtetele operatiivse kommunikatsioonikanali, millega jõuab töötajateni siis, kui seda kõige rohkem on vaja.

„GuavaHR on kaasaegse organisatsiooni tööriist, mis hoiab töötajat ja toob ta ettevõttele lähemale. Tegemist on Eesti idufirma GuavaHR ja Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi teadus- ja arendusprojektiga. Meie jaoks on see head võimalust korrastada teaduskirjanduses käsitletavat rikkalikku, ent killustunud arusaama haaratust mõjutavatest teguritest,“ selgitas Andero Uusberg. „Haaratud töötajat iseloomustab kõrgem motivatsioon ja antud seiresüsteem annab täpsema ning ajakohasema pildi töötajate rahulolust.“

Tähelepanu mitte ainult vaimsele tervisele

Tartu Ülikoolil on käsil veel koostöö Ülemiste linnakuga, kus lisaks psühholoogidele on kaasatud nii sotsioloogid kui sporditeadlased.

„Vaatame lisaks vaimsele tervisele veel füüsilist ja sotsiaalset tervist. Ambitsioon on lai. Projekti on kaasahaarav ja unikaalne. Koostasime spetsiaalset Ülemiste linnakule mõeldud teoreetikise mudeli, mis käsitleb seda, kuidas üks büroolinnak mõjutab inimeste kolme tervise aspekti: füüsilist, vaimset ja sotsiaalset. Loome käsitluse, mis näitab, mis on tervise äratundmiseks oluline ja mis omakorda seda tervist mõjutavad. Ülemiste linnaku huviks on füüsilise keskkonna tervislik lähenemine,  samas saada andmepõhine tugi, et milline on praegune linnaku seis ja leida esimesed tõuked vajalike paranduste väljatöötamisel,“ tutvustab teadur koostööprojekti.

Tõdedes, et vaimse tervise alaste projektidega tegelevad ka teised ülikoolid ning julgustab teadlastega nendel teemadel veel rohkem koostööd tegema. „Psühholoogia uurimistulemuste ja meetodite läbimõeldud kasutamisega võib säästa nii riigi kui ettevõtete vara ja inimeste elusid. Meeldiv on tõdeda, et ühiskonnas on sellel teemal toredaid nihkeid näha.“

Kokkuvõttes saab öelda, et tulevikuorganisatsioonid on need, kus pööratakse rohkem tähelepanu vaimsele tervisele ning seeläbi pakutakse töötajatele abi nii karjääriplaanide, enesearenguküsimuste kui stressi, läbipõlemise ning koduste suhete teemadel.

Töötajate haaratust (employee engagement) iseloomustab seesmine töötahe, töösse süvenemine ja töö mõtestatuse tunnetamine. Haaratus on üks olulisemaid töötaja heaolu ja ka jõudluse ennustajaid.

 

Kaja Liivak

Adapteri kaasautor

Teadlaste oskusteave Sinu äri edendamiseks