Taaskasutus koostöös teadlaste ja ettevõtetega

Keskkonnasäästlik mõtteviis ja taaskasutus on üha süvenev trend. Kui paarkümmend aastat tagasi ei võetud väga tõsiselt ei kliimasoojenemise, ega keskkonnasäästlikke arutelusid, siis tänapäeval ei saa me sellest teemast üle ega ümber.

Just hiljaaegu võttis Euroopa Parlament vastu otsuse, et aastast 2021 keelustatakse ühekordsed plasttooted nagu plastist vatitikkude, söögiriistade, taldrikute, kõrte jne turustamine. Asja tõsidust toob esile veel Euroopa Komisjoni andmed, mille järgi moodustavad üksnes plastjäätmed kogu mereprügist üle 80 protsendi ning aastaks 2025 prognoositakse, et maailmameres on plastikut rohkem kui kalu. Sama kurjakuulutav teema on kilekottidega. Näiteks soetavad eestlased aastas ligi 300 miljonit kilekotti.

Kilematerjal ise sündis enam kui 100 aastat tagasi ja alles sellel sajandil on inimkond hakanud mõtlema, kuidas kilekottide tarbimist vähendada ja nende ümbertöötlemisega midagi kasulikku pakkuda.

Selles valdkonnas on ka Eesti juba otsustavaid samme astunud ja käesolevast aastast on suuremate kilekottide tasuta jagamine keelatud.  Aasta lõpuks tuleb oluliselt vähendada õhukeste kilekottide kasutamist. Erandiks on siiski see, et lahtise toidukauba pakendamiseks tohib väiksemaid, õhukesi kilekotte kasutada.

Seega praeguseks hetkeks on jäätmete vähendamine ja ümbertöötlus paljude jaoks igapäevarutiin ning selline tendents jõuab üha rohkem ka tööstusteni. Suunanäitajateks väikesed pereettevõtted kui suurkorporatsioonid, spaa- ja toiduainetööstused kuni erinevate majandussektoriteni välja. Seda kõike nii Eestis kui välismaal.

Kaubamaja AS ja Adapteri konkurss

Viimaseks selle teemaliseks näiteks saab tuua Kaubamaja ja koostöövõrgustik Adapteri poolt välja kuulutatud konkursi „Edasiviiv eluviis“, mille eesmärgiks on just plastjäätmete taaskasutus ehk uue elu andmine.

Jätkusuutlikkuse teemadega läbimõeldult tegelemine ei ole Kaubamaja jaoks ainult maitse küsimus või ebaoluline väike osa kõikide põhitegevuste kõrval, sellest on saanud nende tegevuse orgaaniline osa.

Kaubamaja üheks põhiväärtuseks on kirg. See tähendab, et nad tahavad alati teha rohkem, ületada ootusi ja olla parimad ning selle kõige juures peetakse silmas nii klientide soove, töötajate rahulolu kui ühiskonna norme ja vastutustundlikku mõtteviisi. Just seetõttu tunneb sealne meeskond, et ühekordsete pakendite probleemile tuleb tähelepanu pöörata.

Kaubamaja tegevdirektor Erkki Laugus selgitab, et sellist asja nagu „ära“ ei ole olemas, sest kui viskame midagi ära, siis see ikkagi läheb kuhugi. Seetõttu on liigsete ühekordsete pakendite vähendamine väike, kuid oluline samm keskkonnasäästu ja jätkusuutlikkuse teel. Nii otsustatigi kilekottide müügist saadav tulu suunata keskkonnahoidu ja innovatsiooni.

On selge, et hetkel puudub hea alternatiiv kilele ning suurim probleem kiletoodete kasutamisel on just selle sattumine loodusesse. Kolgi sõnul on võtmesõnaks just kilele ja plastikule uue elu kasutusvõimalused – taaskasutus.

Lahendused teadlastelt

Konkursi käigus loodetakse, et võimalikult paljude erialade spetsialistid pead kokku paneks. Lisaväärtuse sellel ideele annab Adapter, sest see võrgustik koondab endas Eesti erinevaid teadusasutusi ja ülikoole. Laugus usub, et teadlased koostöös ettevõtjatega, suudavad luua uusi põnevaid lahendusi ning innustavad noori olulistel teemadel kaasa mõtlema.

Seega on konkursi eesmärgiks tähelepanu juhtimine nii kile kui plasti taaskasutamise võimalustele, selle uuele rakendusele ja väärtusele. Uusi lahendusi oodatakse kasutatud, aga ka kasutamata plastikule (nt kilekotid ja muud pakendid), mis meie ümber ringlevad.

Põnevaks nüansiks konkursi juures on see, et hetkel ei kujuta keegi isegi ette, milline saab võidutöö olema. See võib olla mõni toode aga ehk hoopis uus tehnoloogia või materjal. Nii jääb ainult loota, et häid ideid, mis ka realiseeruvad, tuleb konkursi käigus rohkem kui üks. Ja et nii mõnigi neist pakub koostöövõimalusi nii Kaubamajale kui teistele Eesti ettevõtetele.

Konkursile laekunud ideede hulgast valib vastav žürii välja kümme parimat lahendust, mis lähevad avalikule esitlusele ettevõtlusnädalal. Ettevõtlusnädala raames tehtud ettekanded võistlevad ka “Rahva Lemmiku” tiitlile.

Kaubamaja paneb välja 5000 eurose peaauhinna ideele, mis on valdkonna spetsialistidest koosneva žürii hinnangul kõige parem lahendus. Rahva lemmiku omanik saab eriauhinna.

Ühelt poolt soovib Kaubamaja tekitada ühiskonnas arutelu ning teisalt leida tõesti massidesse minevad lahendused kile ja plastiku korduvkasutuseks, ergutamaks keskkonnasäästlikumaid tarbimismudeleid Eestis. Kokkuvõttes saame kõik juba praegu säästlikuma lahenduse poole sammuda – kilekoti asemel riidest kotiga poes käia.

Konkursi kohta leiad lisainfot siit: https://adapter.ee/konkursi-edasiviiv-eluviis-statuut/

Autor: Kaja Mõts