Petri-Jaan Lahtvee: olemasolevad biomajanduse ettevõtted on tihedalt Eesti ülikoolidega koostööd tegemas

Petri-Jaan Lahtvee on Tallinna Tehnikaülikooli Loodusteaduskonna keemia ja biotehnoloogia instituudi kaasprofessor tenuuris.  Lahtvee alustas rakenduskeemia ja biotehnoloogia õpinguid pea 20 aastat tagasi Tallinna Tehnikaülikoolis professor Raivo Vilu juhendamisel. Sellest ajast alates töötab ta selle nimel, et muuta biotehnoloogilisi protsesse efektiivsemaks. Räägime lähemalt biomajanduse hetkeseisust ja uurime bioettevõtluse arengute kohta.

Mida me biomajanduse all üldse silmas peame ja miks peame sellest 21. sajandil rääkima? 

Biomajanduse all mõistame majandust, kus toore erinevate toodete valmistamiseks saadakse taastuvatest allikatest. Traditsiooniliselt on selleks olnud näiteks toidu- ja puidutööstus, mis Eestiski väga levinud. Tänapäeval on aga üha enam levimas energia, materjalide  ning kemikaalide tootmine, mitte siis enam fossiilsetest materjalidest, vaid just taastuvast, kestlikkust toormest. Ennekõike eeldame, et biomajandus võimaldab meil loobuda tänapäeva lineaarsest majandusmudelist, kus kaubad toodetakse, kasutatakse ja visatakse ära, ning liikuda ringmajanduse suunas.

Biotehnoloogia kasutab mikroorganisme kui „rakuvabrikuid’, mis konverteerivad erinevaid väheväärtuslikke aineid ümber kemikaalideks ja materjalidest, millest huvitatud oleme. Sünteetilise bioloogia valdkonna areng viimase 20. aasta jooksul on valdkonnale andnud tohutu tõuke ning tänu oskustele mikroorganisme ümber disainida, näemegi täna üha enam biotehnoloogilisi protsesse jõudmas kasutajateni.

Biomajandus areneb täna meeletu kiirusega, olgu selleks siis roheline energia, transport või jätkusuutlik toidu tootmine. Milline biomajanduse mõju kliimamuutustele ja kuivõrd saame rääkida selle valdkonna koostöövõrgustikust? 

2021. aastal tehtud kokkuvõtted näitavad 210 protsenti globaalset investeeringute kasvu võrreldes eelneva aastaga ning 14 protsenti kogu VC investeeringutest liikumist Cleantech valdkonda. Koostöövõrgustikud on selles vallas veel arenemas, kuid The Circular Bio-based Europe Joint Undertaking (CBE JU) on üks näide, mis rahastab Euroopas erinevaid biomajanduse projekte ning seeläbi koondab erinevaid osapooli nii akadeemiast kui eraettevõtlusest ja avalikest teenustest.

Biomajandus loob võimalused toota meie igapäevaselt kasutatavaid tooteid madalama süsiniku jalajäljega ning seeläbi vähendada mõju kliimamuutustele. Et püsida graafikus Pariisi leppega ning vältida üle 1,5°C soojenemist, peab maailm nüüd dekarboniseerima 12,9 protsenti aastas. See on enam kui kaheksa korda suurem kui me seda ajalooliselt alates 2000. aastast teinud oleme. Seega selle eesmärgi õnnestumisesse peaksid panustama kõik, alustades ülikoolidest, kes pakuvad innovaatilisi lahendusi; ettevõtted, kes investeerivad uute lahenduste kasutuselevõttu; kuid kodanikud, kui teadlikud tarbijad, kes eelistavad tooteid, mis on kestlikumad ning toodetud madalama süsiniku jalajäljega.

Rääkides aga bioettevõtlusest, siis kuivõrd altid on ettevõtted tegema antud valdkonnas koostööd ülikoolidega (teadusasutusetega) ja milline on bio-ettevõtluse areng Eestis?

Enamus Eesti biomajandusest on nii-öelda ‘traditsiooniline’ biomajandus, millel on võrdlemisi madal lisandväärtus. Selleks on siis nii põllumajandus kui puidutööstus. Vaadates aga Põhjamaid ning Kesk-Euroopat näeme, kuidas juba täna oleks võimalik läbi uudsete biomajanduslike lahenduste neile sektoritele anda kordades suuremat lisandväärtust. Innovaatiline bio-ettevõtlus on Eestis alles arenemas, kuid näeme arvestatavat arvu ettevõtteid, kes selles valdkonnas edukalt opereerivad ning loodetavasti need numbrid ainult kasvavad järgmistel aastatel. Olemasolevad ettevõtted teevad ka tihedalt koostööd Eesti ülikoolidega. Samuti uued hargettevõtted otsivad väiksemate koostöö projektide näol koostööd teadusasutustega. Suuremat kasvu sooviksin näha aga praegustest keemia ja energiaettevõtetelt, kes võiksid olla aktiivsemad asendamaks oma seniseid fossiilset päritolu toormel põhinevaid protsesse bio-põhiste alternatiividega. Ülikoolid panustaksid meeleldi koostöösse ettevõttetega, kes otsivad suuremat väärindamist oma praegustel tootmise kaassaadustele. Selliste projektide tulemusel võib tekkida uudseid tooteid, millel praeguste alternatiividega võrreldes paremad funktsionaalsused.

TTÜ eestvedamisel oli projekt ADDVAL-BIOEC: Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine Eesti biomajanduses, mis on selle eesmärk ja sisu? 

ADDVAL-BIOTEC projekti eesmärgiks oligi kaardistada Eesti biomajanduse hetkeseis ning välja pakkuda erinevad võimalused Eesti biomajanduse arendamiseks. Projekti tulemusena kaardistasime projekti partneritega bio- ja ringmajanduseks sobilikud toormed Eestis (toit ja sööt; puittooted, tselluloos, puitehitised; tekstiil ja rõivad; kemikaalid, farmaatsia- ja plasttooted; kütused ja energia ning ökosüsteemi teenused).Töötasime välja alternatiivsed biomajanduse rakendamise stsenaariumid, tekitasime ärimudelid valitud väärtusahelatele ning kujundasime poliitikasoovitused biomajanduse edasiseks arendamiseks Eestis.

Meie enda uurimisgrupis on hetkel käsil ka kaks rahvusvahelist biomajanduse projekti, kus töötame välja biotehnologilisi lahendusi, et väärindada kohalikke jäätmeid (kaassaadusi) kõrgema väärtusega kemikaalideks ja materjalideks. Näiteks ühes projektis on meie eesmärgiks väärindada puidutööstuses tekkiv saepuru tervislikuks ning kõrge toiteväärtusega kalasöödaks. Teises projektis teeme koostööd, et asendada erinevates kattematerjalides (värvides) enam kui 50 protsenti nafta-põhiseid kemikaale bio-põhiste alternatiividega, samal ajal kaotamata nende värvide funktsionaalsust.

Kokkuvõtlikult öeldes on Eestis suur potentsiaal bio- ja ringmajanduse arendamiseks, kuid selle edukas realiseerimine sõltub erinevate osapoolte koostöö soovidest ning kodanike meelsusest üle minna kestlike lahenduste suunas.

Projekti ADDVAL-BIOEC: Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine Eesti biomajanduses, täpsema ülevaate tulemustest leiab https://taltech.ee/biomajandus

Autor: Kaja Liivak