Meie toitumise päevik selgub jäätmete sorteerimises

Eesti teadus- ja arendusasutuste koostöövõrgustiku Adapteri selleaastane suursündmus toimus 14. novembril Tartus, kus leidis aset koostööfestival “Kõik söögiks!”, mis keskendus toiduainete tootmise, keskkonna ja toitumise temaatikale.

Koostööfestivali avasõnas väljendas Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura heameelt selle üle, et viis aastat tagasi loodi ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste koostööfestival.

„Aastast aastasse on festival teinud läbi suure arengu. Esimesel korral oli üritus peamiselt teadlastele, kes omavahel tutvusid. Peale seda mindi edasi liftikõnede formaadis, kus tooteid, teenuseid tutvustati ja nüüd on ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste koostööfestival arenenud väga sisulise teemapõhise ürituseni,“ selgitas Puura. 

Mahetoitu saab osta Amazonist

Meedia, eriti sotsiaalmeedia osatähtsust tõid välja ka teised, sest suureks väljakutseks on just tõe  äratundmine. „Toiduainetööstus püüab kaasas käia erinevate trendidega ning sotsiaalmeedia on üks osa sellest, sest kogu valdkondlik areng on väga infotehnoloogia keskne,“ selgitas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane. „Elanik vananeb ja keskmine eluiga pikeneb ning iga päev tuleb juurde 200 000  inimest, keda on vaja toita.“

Kui mahetoit on üha suurenev trend, siis debatis tekitas see teema vastakaid arvamusi ja küsimusi. Rahvastikule toidu tagamise, konkurentsi ja tarbija eelistuste, toiduohutuse ning toidu autentsuse teemade valguses jäi kõlama tõsiasi, et lihatoodete komponentideks on tihti taimed, kuid järjest rohkem tehakse liha laborites. Sama lugu on piimavaba jogurtite jms ning, kas siinjuures öko on öko ja mahe alati mahe?

Mis on toidul ringmajandusega pistmist?

Maailmaarengutega kaasas käimiseks ja tarbijate vajadustega arvestamiseks luuaks üha rohkem toidu start-up’e ning oluliseks saab kõige selle juures ring- ja biomajanduse, jäätmete ning pakendite teema.

„Peame püsima konkurentsis Hiinaga. Eesti teod ja tooted peavad olema maailma toiduainetööstuse ja ringmajanduse arendustega konkurentsis. Väga oluline on disain ja kõik, mida suudame pakkuda ökodisainina on populaarne. Toidu- ja keskkonnateemade lahkamine on tänuväärne, me ei saa seda ignoreerida“ selgitas Eesti Maaülikooli teadlane Mait Kriipsalu. „Tihti ei hoomata päris hästi toidu ja ringmajanduse seost.“

Suurem hulk prügis kuulub toidujäätmetele. Pealegi ei jõua suur hulk toidust poelettidele, sest tootja leiab, et tarbija ei soovi kõverat kurki ja plekilist tomatit, rääkimata leivakontsukestest. Kogu rekatäis toitu viiakse pigem prügimäele kui loomadele.

“Arvame, et sööme ainult Eesti kaupa, aga sorteerides selgub, et toodetud Hiinas.  Jäätmete sortimine võimaldab näha, mida tegelikult sööd. See on sinu toitumise päevik. Poepakenditele otsa vaadates saame aru, milliseid otsuseid tegelikult teeme ning, kas kõike mida sööme on tervislik ja vajalik.“

Kokkuvõttes tõdeti, et toidu tarbija muutub üha teadlikumaks ja soovib, et tema eelistustega arvestatakse. Ettevõtja peab muutustega kaasas käima ning lähtuma tarbimisharjumustest ja tervislike toitumise ning keskkonnasäästlikkuse trendidest. 

Koostöövõrgustiku Adapter selleaastaseks festivalipartneriks oli Eesti Toiduliit. Festivali külastajaid oli kokku üle 300, neist ligi pooled olid ettevõtete esindajad. Samuti sai festivali demoalal tutvuda teadusasutuste ja toiduettevõtete arengute ning innovaatiliste toiduainetega.

Kaja Mõts, Adapteri kaasautor

Tervikteksti saad lugeda siin.