Loomad väärivad lugupidamist

Noore loomaarsti Liis Uusaia lühikõne «Üks maailm, üks tervis» ehk loeng sellest, kuidas mõjutavad loomad inimeste heaolu, ei saavutanud 6. oktoobril kõrgkoolide ja ettevõtete koostööfestivalil just suurt tähelepanu.

See kõne ei olnud kõige atraktiivsem, kõige uuenduslikum ega ka mitte selline, mis kindlasti muudaks või turgutaks Eesti majandust. Liis Uusaed tunnistas, et ükski ettevõtja ei ole maaülikooli loomakliinikuga tänu sellele kõnele ühendust võtnud, aga see ei tähenda veel midagi.

 Üks tervis

«Mul on hea meel, et väga paljud inimesed tol koostööfestivalil kuulsid niisugusest ideest ning et järgmine kord, kui nad mõnd looma looduses märkavad või piimapaki poest ostavad, mõtlevad rohkem kui muidu sellele, millist rolli mängivad loomad tänapäeva maailmas ja ühiskonnas,» rääkis ta.

Tartus said kokku Eesti ülikoolide esindajad ja ettevõtjad ning sündmuse tegi eriliseks 34 lühiettekannet ehk liftikõnet,millega teadlane jõuab põue pugeda investeerimishimukale ettevõtjale, kui satub koos temaga ühte lifti.

Uusaia kõnes oli kõik loogiliselt mõistetav ja iseenesest selge. See jutustas globaalsest kontseptsioonist, mille järgi ühendatakse inimeste ja loomade tervis ja heaolu ning kogu ümbritsev keskkond tervikuks. Eesmärgiks tagada kõigile ohutu ja tervislik toit, vähendada haiguste levikut ning tegutseda sealjuures keskkonnasäästlikult ja majanduslikult kasulikult.

Nii peatus Uusaed põllumajandusloomade tervise ja heaolu tähtsusel, lemmikloomadel, kellest on saanud pere täieõiguslikud liikmed, ning metsloomadelgi, kuna loomaarstid mängivad aina suuremat rolli vigastatud metsloomade ravis, nakkushaiguste piiramises ja liigikaitses.

Ning lõpuks teadusel, sest loomaarstide koostöö inimesearstidega suureneb just niisuguste haiguste uurimisel, mille mehhanism on inimesel ja mõnel loomaliigil sarnane.

Eile kell 13 algas Liis Uusaia tööpäev maaülikooli väikeloomakliinikus, kus tal tuli töötada loomade vastuvõtus ja siis jääda hommikuni valvesse.

Pikad tööpäevad

See, kuidas on korraldatud loomakliiniku töö, on väga sarnane inimesi raviva haigla tööga, loomade hädadki samad mis inimestel.

Kas on lemmikloom õnnetult kukkunud või sattunud liiklusõnnetusse või tuuakse kliinikusse kiisu, kes on alla neelanud kummist mänguasja, või koer, kes on saanud mao- ja seedetrakti põletiku. Või kutsutakse loomakliinikusse täiesti terve koer, sest temast saab veredoonor teisele, haigele koerale.

Osa loomakliiniku töötajaid käib tööl, lemmikloom kaasas. Liis Uusaed ütleb, et temagi on üles kasvanud koos oma koeraga, aga praegu tal lemmiklooma pole, kuna on üleni pühendunud väga heaks loomaarstiks saamisele. Pikad tööpäevad kliinikus ei jätaks talle lemmiku tarvis aega.  

Sellest, miks loomad inimestele olulised on, võib Liis Uusaed palju rääkida. Alustades sellest, miks me kindlasti märkame tänaval vastutulevat meest koeraga. Aga meest ilma koerata ei pruugi tähele panna, kuni selleni välja, et maaülikoolis jälgivad teadlased praegu suure hoole ja armastusega kloonlooma Augustiinet, kes toob oma esimese vasika ilmale uuel aastal.

Augustiine ei ole küll transgeenne loom ning temast ei ole kasu ravimpiima mõttes, siiski võimaldab tema arengu jälgimine teadlastel kloonimise tehnoloogiat edasi arendada.

«Ma arvan, et inimesed on emotsionaalselt avatumad, kui nende kõrval on loom,» ütles Liis Uusaed. «See ongi põhjus, miks lastel edeneb lugemine paremini või miks nad kardavad vähem hambaarstitooli, kui nendega samas ruumis viibib koer. Või miks hooldekodude inimesed on õnnelikumad, kui hooldekodus elab ka koer.»

Aime Jõgi

Tartu Postimees