| ADAPTER |
ühendab ettevõtjaid teadlastega

Koostööfestival tõi ettevõtjad ja teadlased üksteisele lähemale

30. november 2016

2016-11-30

Eelmisel kuul toimus kõrgkoolide ja ettevõtete koostööfestival «Õigel ajal õiges kohas», millest võttis osa üle 600 koostööst huvitunud ettevõtja ning ülikooli ja avaliku sektori organisatsioonide esindaja.

Kuue avaõigusliku Ülikooli korraldatud festivali peakorraldaja oli sel aastal Tartu ülikool. TÜ arendusprorektor Erik Puura ütles, et temani jõudnud tagasiside on olnud positiivne, sest üritusel tänasid nii ettevõtjad kui ka avaliku sektori ettevõtluskoostöö juhid festivali korraldamise eest. «See, et üritusel osales üle 600 inimese, näitab kindlasti festivali menukust. Samuti on festivali UTTV-st tagantjärele vaadatud üle 2300 korra, ja seda kindlasti ka liftikõnede tõttu,» ütles Puura.

Arendusprorektor tõi festivali olulise tulemusena välja, et teave ülikoolide koostööst ettevõtlussuhete arendamisel on jõudnud nii otsusetegijate, ametkondade kui ka paljude ettevõtjateni.

«Selle tulemusel on paljud riigiasutused ja organisatsioonid hakanud oma protsesse ja arendustegevust seostama Adapteriga. Selle viimase tõid Riigikogus toimunud ettevõtluskoostöö seminaril välja ka enamik esinejaid, rõhutades seda kui vajalikku arengut.»

[grid]
2016-11-30
Eelmisel aastal toimus koostööfestival Tallinnas Mektory majas. Teenuste messi eri teemaaladel vahetasid kogemusi teadlassed ja ettevõtjad. Tunnustati ka edukaid teadlaste ja ettevõtjate koostööprojekte. Pildil saab auhinna TÜ  teadlane Alvo Aabloo.
[/grid]

TTÜ innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektor ja järgmise aasta festivali korraldaja Tea Varrak rõõmustas, et sel aastal ühendasid jõud kõik kuus avaõiguslikku ülikooli. See andis tema sõnul festivalile nii sisu kui ka mõju mõttes märkimisväärselt suurema mõõtme. «Samuti on hea meel tõdeda, et festival astub uuenduslikke samme ka oma ülesehituses, teadlaste liftikõnede vorm on midagi sellist, millega jätkame ka tuleval aastal,» ütles Varrak.

Üks korraldajatest, TÜ tehnoloogiasiirde talituse turundus- ja kommunikatsiooniekspert Aitel Käpp ütles, et festivali eesmärk oli näidata, kui palju on ettevõtjate jaoks kasulikku oskusteavet ülikoolides päriselt olemas. «Usun, et suutsime selle eesmärgi täita. Ettevõtjatega vesteldes jäi kõlama imestus selle üle, kui praktilisi ja neile vajalikke uurimisteemasid ülikoolid pakuvad,» sõnas Käpp. Ta lisas, et seesuguse ürituse korraldamine õpetas, et kui on olemas miski, mida teistele pakkuda, siis tuleb sellest selge ja kõva häälega ka rääkida.

Tea Varrak ütles samuti, et festivali üks suuremaid väärtusi on teadlaste võimalus oma tööd uhkusega väljaspool ülikooliruume esitleda. «Eesmärk oli tuua kokku teadlased ja ettevõtjad ning seda võimalikult suurel hulgal. See sai ka tänavusel festivalil kenasti saavutatud.»

VÄLJAKUTSED JA ÕNNESTUMISED

Üritusega seotud väljakutsetest rääkides ütles Aitel Käpp, et sel aastal oli korraldusse kaasatud kuus ülikooli – see ja kõikide soovidega arvestamine oli tõsine proovikivi. «Usun, et tulime sellegagi üsna hästi toime ning partnerid said ürituselt just seda, mida olime lubanud neile pakkuda.»

Festivalil tutvustati publikule esimest korda Eesti ülikoolide ettevõtlusvõrgustikku Adapter. TÜ tehnoloogiasiirde talituse teadmiste- ja tehnoloogiasiirde ekspert Siim Kinnas ütles, et kohapeal osalenud inimesed, sealjuures nii ettevõtted kui ka avalik sektor, tundsid Adapteri vastu suurt huvi. Ta lisas, et see avaldus ka veebilehel adapter.ee külastajate hulga märgatavas kasvus.

Koostööfestivalil osalenud Trackdrone OÜ juhatuse liige Kaspar Kroov tõdes, et sai mõned huvitavad kontaktid ja mõtted näiteks seoses reklaamfilmi tegemisega. «Arvan, et üritus oli oluline, sest see seob ülikoole ettevõtetega. Meie ettevõte on varem ülikoolidega koostööd teinud, kuid usun, et seesugune üritus julgustab kindlasti veelgi rohkem tegema,» rääkis Kroov.

AS Värska Sanatooriumi turundus- ja kommunikatsioonijuht Triin Päid ütles, et kuna eelnev koostöö teaduasutustega on sujunud suurepäraselt, siis soovis ta uutele mõtetele teaduse poolelt tuge ja kontakte. «Uusi kontakte just selle jaoks, et saada teada, mida erinevad teadusasutused täpsemalt pakuvad ja missuguste uute võimalustega on keegi välja tulnud,» ütles Päid.

KONTAKTID JA UUED MÕTTED

Päid lisas, et tuligi festivalilt tagasi pagasiga, mis sisaldas kontakte ja uusi ideid. «Asutuste lugusid kuulates ja teadusasutuste võimalusi avardades tekkisid nii mõnedki uued ideed, mis on praegu veel mõttetasandil ja seetõttu on neid vara avalikustada.»

Tema sõnul olid ka teadlaste liftikõned löövad ja huvitavad. «Iga liftikõne andis uue teadmise: küll üllatati uudsusemomendi, küll vana hea teadmise teise külje esitlemisega.» Päidi sõnul oli üritus väga hästi korraldatud ning eriti meeldisid talle Viljandi kultuuriakadeemia vahepalad.

Koostööfestivalil esitlesid Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli, Tallinna ülikooli, Eesti maaülikooli, Eesti kunstiakadeemia ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia teadlased esimest korda liftikõnede vormis oma ideid ja koostöökohti, millega ettevõtte või avaliku sektori asutuse konkurentsivõimet tõsta või arengut toetada.

Liftikõnede kohta ütles Erik Puura, et seesugust vormi on seni kasutatud äriideede konkurssidel. «Me ei tea, et seda meetodit oleks varem kasutatud teadlaste tegemiste ja võimaluste kiireks esiletoomiseks. Kõned õnnestusid eelkõige seetõttu, et neid ette valmistades nähti väga palju vaeva,» rääkis Puura. Ta lisas, et väikese vaheajaga möödunud kaks ja pool tundi olid tema hinnangul võrreldavad teatrietendusega, kus polnud kordagi igav. Võimalus mobiilide abil hääletada ning anda parimatele auhindu lisas kindlasti täiendavat vürtsi ja pani esinejaid veelgi rohkem pingutama, arvas Puura. «Kuigi peavõitja Andres Kuusik võitis just tänu oma huumorimeelele ja sidemele, mis tal kuulajatega tekkis, ning mitte seetõttu, et ta pidas karmilt kinni kolme minuti reeglist.»

Aitel Käpa sõnul said kõik teadlased suurele hulgale ettevõtjatele oma tegemisi tutvustada. «Osal teadlastest õnnestus see eriti hästi, sest ürituse hilisemas järgus oli näha, kuidas mõne teadlase juures oli ettevõtjatest lausa järjekord tekkinud,» sõnas Käpp.

TÜ ettevõtlusosakonna teenuste disaini ja juhtimise õppekava programmijuht Gerda Mihhailova ütles, et osales koostööfestivalil eelkõige seetõttu, et selle vorm tundus talle huvitav ning ta soovis jõuda ettevõtjatest sihtrühmani. «Minu jaoks oli liftikõneks oodatust keerulisem valmistuda: sisuliselt keerukas uurimisvaldkond tuli suruda ülilühikesse selgitusaega ning kõne oli vaja ka pähe õppida. Arvan, et valmistusin umbes poolteist päeva,» kirjeldas Mihhailova.

Programmijuht rääkis festivalil teenuste disainist kui maailma muutvast tegutsemisviisist. «Hea, et harjutasin teksti mitmeid kordi kõva häälega läbi, sest enamikul esinejaist oli raskusi aega mahtumise ja teksti sujuvusega, » lisas Mihhailova. Tema sõnul oli kolme minuti vorm väga närvesööv isegi kogenenud esinejate jaoks. «Ma ei tea, kuidas seda inimlikumaks võiks teha. Kui peaksin uuesti esinema, siis nüüd on mul õnneks tekst olemas ja läbi töötatud.» Mihhailova ütles, et pärast festivali võttis üks ettevõtja temaga ühendust ning ta lisas, et ehk aitavad seesugused üritused tekitada ettevõtjates julgust ja harjumust ülikooliga suhelda.

FESTIVALILE VEELGI ENAM ETTEVÕTJAID

Tallinna tehnikaülikooli elektrimasinate õppetooli teadur Heigo Mõlder kõneles festivalil sellest, kuidas TTÜ elektromagnetilise ühilduvuse labor aitab kindlaks teha, kas eri elektroonikaseadmed ikka töötavad nii, et need mahuksid eri riikide kehtestatud lattide alt läbi.

[grid]

screenshot-2016-11-18
Koostööfestivalil jagati ka auhindu neile liftikõnedega esinenud teadlastele, kes paistsid teiste seas silma.

Atraktiivseim liftikõne – Andres Kuusik (TÜ)
Uuenduslikuim sõnum – Indrek Ibrus (TLÜ)
Eesti majandust muutev idee – Heigo Mõlder (TTÜ) (pildil)

Iga kooli parimad: EKA – Sille Pihlak, EMÜ – Timo Kikas, EMTA – Tammo Sumera, TLÜ – Hannes Tõnisson, TTÜ – Simo Ilomets, TÜ – Maido Merisalu

[/grid]

Mõlder ütles, et tema jaoks ei olnud kolmeminutilist kõnet keeruline koostada. «Valmistusin selleks umbes tund aega ning osalesin festivalil seetõttu, et soovime oma uurimisrühmale tööd leida,» kirjeldas Mõlder. Enda sõnul pidi ta aga koostööfestivalis pettuma. «Kahjuks oli kohal väga vähe ettevõtteid, kellele esineda. Enamasti oli kuulama tulnud ülikooli rahvas, nii nagu ka eelmisel koostööfestivalil, » ütles ta. Mõlder lisas, et kui üritusele oleks võimalik osalema saada suur hulk ettevõtjaid, siis oleks tegemist väga olulise festivaliga. «Praegusel juhul see päris nii ei olnud ning seetõttu kaalun tõsiselt, kas järgmisel aastal osaleda.»

Teadlase sõnul ootaks ta ka ülikooli abiüksustelt suuremat kasutegurit ettevõtetega kontakti loomiseks. «Et teadlastel oleks võimalik keskenduda teadustööle, mitte uppuda administratiivkohustustesse ja ettevõtete otsimisse.»

Tea Varrak sõnas, et tema arvates ei olnud ettevõtjaid vähe, ent kindlasti plaanitakse järgmisel aastal kaasata veel rohkem ettevõtjaid. «Ühelt poolt võis tänavu rolli mängida see, et samal päeval toimus teisigi ettevõtetele suunatud sündmusi. Sealsamas usun, et kindlasti said ka sel aastal kohale tulnud ettevõtjad enda jaoks mõtlemisainet ning kontakte.»

Erik Puura usub, et seesuguse suure ürituse toimumine koostöös teiste ülikoolidega annab n-ö kriitilise mõõtme, tekitab huvi ega lase ürituse vormil ka «ära vajuda».

2010. aastal tutvustati TÜ laboreid, 2011. aastal leiutisi ja 2012. aastal teenuseid ning sealtedasi hakati valima kitsamaid teemasid, näiteks kvaliteetkinnisvara jne. «Ülikoolidevahelise koostööna on see festival ka samas formaadis jätkudes igal aastal mõttekas, üritus saab ringelda erilinnade ja kohtade vahel.

Järgmisel aastal toimub koostööfestival taas Tallinnas. Aitel Käpp ütles, et teadlaste liftikõnede vormiga tuleks kindlasti jätkata, sest see kõnetas publikut ja pani ka teadlasi oma sõnumeid võimalikult täpseks ja ettevõtjakeskseks lihvima. «Samuti võiks mõelda n-ö ettevõtjate kõnetunnile, kus ettevõtjad saavad teadlastelt küsida konkreetseid küsimusi ja lahendusi,» lisas ta.

Tea Varraku sõnul tegeletakse praegu festivali tulemuste analüüsimisega. «Liftikõnede vormiga jätkame järgmisel aastal kindlasti, loomulikult ei puudu festivalilt ka messiala. Milliseks kujuneb festival aga täpsemalt, seda saab näha juba järgmisel aastal,» lausus Varrak.

MERILYN SÄDE

merilyn.sade@ut.ee