Adapter kui ettevõtte arengumootor
- 17. märts 2021
- Artikkel,
- Uudis,
- Üritused
Adapter on Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste koostöövõrgustik, mis koondab 18 teadusasutust ja tuhandeid teaduseksperte.
Adapter.ee kaudu saavad ettevõtted pöörduda ülikoolide ja teadusasutuste poole, et küsida nõu, kuidas kasutada teaduspõhiseid lahendusi toodete või teenuste arendamisel ehk pöörduda ühe päringuga kõigi Adapteri partnerite poole korraga.
Konkurentsieelis tuleb teadusest. Nelja Adapteri tegevusaasta jooksul on tulnud üle 1000 päringu, millest kõigi puhul kumab välja juhi soov ettevõtte tegevust paremini planeerida. Kaasaegse asutuse juht on teenäitaja ning tema fookuses on ettevõtte strateegiline planeerimine kaasates sealjuures töötajaid koostööle ning organiseerides tegevusi sihipäraselt.
Paljud Adapteri koostööpartnerid on tagasisides välja toonud asjaolu, et ettevõtte juht teeb arenguplaane, seda nii firma kapitalimahukust kui ka paremat lisandväärtust toodetes ning teenustes silmas pidades. Üha rohkem kaasatakse sellistesse tegevustesse just teadlased.
Millele pöörab tähelepanu kaasaegne juht?
Era- ja avalik sektor on ülikoolide ja teadusasutuste poole pöördunud väga erinevate küsimustega. Vaja on olnud abi laborite leidmisel, et teha erinevaid analüüse ja katseid, arendada IKT tehnoloogiaid, viia läbi spetsiifilisi uuringuid. Järjest rohkem soovitakse toodete ja teenuste arendamisel kasutada innovatiivseid ja teaduspõhiseid lähenemisi. Lahendusi otsitakse ehituse, energeetika, keskkonna, logistika, taaskasutuse, toiduainetööstuse, disainilahenduste jm küsimustele. Samuti tunnevad juhid huvi, miks ühiskond teatud teemade puhul käitub nii nagu ta käitub ja kuidas sõnumitega turgu mõjutada. Seega pöörab kaasaegne juht üha rohkem tähelepanu sotsiaalteaduslikule perspektiivile sh käitumisteaduslikule lähenemisele.
Nendel teemadel ja paljust muust räägitakse ka juhtimiskonverentsil „Tule teadus appi!“, kus Adapteri koordineeritud vestlusringis arutatakse just selle üle, kas ja mis moel on ettevõtte konkurentsieeliseks teadus. Lisaks toimub neli paralleeltöötuba arutlemaks, kuidas ülikoolid ja teadusasutused saavad kaasa aidata ettevõtete teenuse disainimisele, kuidas töötada tervislikumalt ja efektiivselt ning missugune mõju on ümbritseval töökeskkonnal meie heaolule ja töövõimele.
Selge on see, et erinevate koostööpartnerite koostööd saab alati paremaks muuta.
„Tuleb analüüsida teadusasutuste ja ettevõtete infovahetuse kitsakohti ning luua, katsetada senisest tõhusamaid uusi dialoogi võimalusi,“ täpsustab Tallinna Ülikooli (TLÜ) endine arendusprorektor loometegevuse ja koostöösuhete alal, Andres Jõesaar. Dotsent Andres Jõesaar omab pikka töö- ja juhtimiskogemust ringhäälingu ja telekommunikatsiooni sektoris ning on kindel, et konkurentsieelis on teadusega seotud.
Konkurentsieelis tuleb teadusest
Teadlaste abil on võimalik toodete, teenuste arendamisel olla efektiivsem ja kasutada või luua unikaalseid lahendusi, mida veel nn tavakasutuses ei tunta. „Ma toon näite ebatraditsioonilisest valdkonnast. Tallinna Ülikooli baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professori Ulrike Blathi juhendamisel taaselustati TLÜ laborites koostöös pruulikojaga Humalakoda, vanadele arhiiviürikutele tuginedes, sajandeid vanad õlleretseptid. Tänu ajaloolaste ja toidutehnoloogide koostööle sai Humalakoda oma tootevalikusse erilised õllesordid, millel on lisaks põnevale maitsele toeks ka turundamist toetav kütkestav lugu.“
Teadlaste abi juhtimises on hoogsalt silma paistnud veel ülemaailmses COVID-19 kriisis. Näiteks Eestis moodustatud Teadusnõukogu liikmed aitavad nii valitsust kui Tervise Arengu Instituuti teadus- ja arendustegevusega seotud küsimuste lahendamisel. „Ma loodan, et kriisi mõju on positiivselt kahesuunaline. Usun, et teadlastel on senisest veelgi suurem soov toetada ühiskonna arengut, sh loomulikult ka ettevõtlust. Ja teisalt loodan, et kriisi suunab ka ettevõtjaid senisest enam teadlastelt nõu küsima,“ on Jõesaar tuleviku koostööd silmas pidades positiivne.
Täpsustades, et juhtimisalast efektiivsust saab siiski mitmete erinevate mõõdikutega mõõta. Kui püüda defineerida head juhti või head juhtimist, siis küllap leiame raamatute kaupa selgitusi.
„Mina jääksin siin üsna traditsiooniliseks ja ütlen, et hea juht suudab tagada kolme osapoole – omanike, ettevõtte töötajate ja ettevõtte klientide rahulolu ning teha seda emakesele Maale, sh ka inimkonnale, kahju tekitamata.“ Üheks võimaluseks ongi ettevõtjate, juhtide julgem koostöö ülikoolide ning teadus- ja arendusasutustega.
Just selles valguses on Adapter hea võimalus, et Eesti ettevõtted muutuksid teaduspõhisemaks, soodustades innovatsiooni ja mõjutades ettevõtete majandusnäitajaid paremuse suunas.
26. Pärnu Juhtimiskonverentsi Adapteri vestlusringis „Konkurentsieelis tuleb teadusest“ esinejate seas on tehnoloogiasiirde spetsialistid, teadlased ning ettevõtjad, kes oma kogemustest koostöö lisandväärtusi jagavad. Kuulajatele selgitatakse, mida koostööna üldse tehakse ja millist väärtust on ettevõtja endale seeläbi saanud. Vestlusringi modereerib Tallinna Ülikooli arendusprorektor Katrin Saks.
Pärnu Juhtimiskonverents toimub 24.-25.augustil.