Inimesed on kohanejad. Probleemid panevad meid otsima lahendusi ja võimalusi. Näiteks majandusraskused suunavad ettevõtteid otsima nutikamaid viise oma seisu parandamiseks. Teadus- ja arenduskoostöö on kindlasti üks võimalus konkurentsieelise tekitamiseks teadusmahuka tootmise või teenusepakkumise abil. Mida soovitada teaduspartnerit otsivale ettevõtjale? innovatsioonini
Alustuseks tuleb rõhutada, et teadlastele üldiselt meeldib ettevõtetele abi pakkuda ja neil on hea meel oma teadmisi jagada. See on inimlik. Kunagi ei tea ju, mida huvitavat võib sellisest koostööst tekkida. Näiteid alguses kummalisena tundunud projekti eduloost on paljudes teadusasutustes.
Ärisid on palju, kuid arenduskoostööks valmis olevaid teadusasutusi märksa vähem. Muidugi ei otsi kõik ettevõtted aktiivset teaduskoostööd ega tegele päevast päeva millegi täiesti uue arendamisega, aga mõned siiski. Nende hulgas on nii alustavaid ettevõtteid kui ka juba vanu turuosalisi alates käsitööjäätiste tootjast kuni elektriautode akude robotlaadija arendajani. innovatsioonini
Kolm soovitust teadusparterit otsivale ettevõttele
Esiteks sõnastage oma arenduse eesmärk võimalikult selgelt. Kaaluge erinevaid aspekte, küsige endalt näiteks, miks me seda teeme ja kas see, mida me teeme, on ka majanduslikult mõttekas. Kui ettevõtja suudab potentsiaalset teaduspartnerit veenda, et just sellisel viisil on võimalik tagada äri majandusedu, tuleb koostööotsus kiiremini.
Teiseks mõelge välja, kuidas ülikool, instituut või labor saaks teid aidata. Kellelegi appi minnes me ju soovime teada, missugust abi meilt oodatakse. Mida ümmargusem on küsija jutt, seda ümmargusem on ka ülikooli vastus võimaluste kohta. Arusaadavalt ei saa ettevõte alati teada, missugune tehniline lahendus on probleemi jaoks õige. Samas mida parem on ettekujutus oma probleemist, seda tõenäolisem on koostöövõimaluste kiire leidmine. Näiteks mõne vajamineva keerukama seadme arendamisel võiks ettevõtja omalt poolt pakkuda selgituseks midagi enamat kui mõni lause seadme kontseptsioonist. innovatsioonini
Kolmandaks küsige endalt, kas on ikka aega ja tahtmist käia läbi teaduse toetatud arendustee, mis võib osutuda arvatust pikemaks ja kallimaks. Ehk oleks mõttekas kasutada mõnda valmislahendust? Paljud asjad on ju juba olemas. Võib-olla pole olemasolev piisavalt hea? Miks? Patentide rahvusvahelise andmebaasi seletavaid jooniseid sirvides võib imestada: mida kõike on inimene juba leiutanud! Lisaks on veel Google oma võimalustega. Nii võibki selguda, et vähese vaevaga võib endale osta või litsentsida lahenduse odavamalt ja kiiremini, kui teadus- ja arendustegevus iial saab pakkuda.
Aga lõpuks soovitan ka mitte üle mõelda. Kui liiga kaua mõtled, siis jõuab keegi teine ette ja teeb asja ära.
Adapter võrgustikku kuuluvad Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, STACC OÜ, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus, BioCC OÜ, Estonian Business School, Võrumaa Kutsehariduskeskuse Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus TSENTER, Eesti Lennuakadeemia, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Taimekasvatuse Instituut.
Tutvu Adapteri võimalustega lähemalt aadressil adapter.ee.
Jõudu!
ADAPTER