Hariliku hobukastaniga pesu puhtaks

Sügisel, kui valminud on kastanimunad, näeb neid korjamas nii lapsi kui täiskasvanuid. Lastele pakub kahtlemata suurt rõõmu erinevate kujuga tikuloomade valmistamine, kuid vanarahvas usub, et üks kastanimuna mantlitaskus toob õnne ja hoiab kurja silma eemal.

Jätkusuutlikku eluviisi ja tarbimist väärtustav Maret Sikstus peab mõistlikuks õppida meie esivanematelt ning aitab igati kaasa vanarahva teadmiste propageerimisele.  Olles veendunud, et plasti ja ühekordsete asjade aeg on läbi, on tema meelest inimeste missiooniks valmistada lihtsaid, igapäevaselt kauakestvaid ja keskkonnasõbralikke kodutarbeid. „Väärtustan kooselamist loodusega ja tunnen igapäevaselt vajadust ning soovi kaitsta seda kaunist maad, elada keskkonnasäästlikult ja vähem tarbida. Näiteks üheks võimaluseks on asendada kodukeemia loodust säästvate materjalidega,“ sõnas Sikstus, kes on ühtlasi Taluelu OÜ juht, mis kõige muu hulgas tegeleb keskkonnasäästlike tarbekaupade tootmise ja müügiga.

Pesukastanid pesupähklite asemele

Olles aastaid kasutanud pesupähkleid ja pakutava pesutulemusega rahul olles, mõtles Maret hobukastani võimalusele samas valdkonnas. „Mõned aastad tagasi juhtusin lugema, et meil kasvav harilik hobukastan sisaldab samuti saponiine. Lisaks kirjutati, et Euroopas tõuseb seebipähklite tarbimine ja maades, kus see on kohalik ja traditsiooniline pesemisviis, ei jätku neid enam oma elanikele. Just siis jõudis minuni teadmine, et tuleb proovida pesupesemiseks hobukastanit,“ rääkis tegus naine, kes praktikuna ei näe vahet pesupähkli ja kastani pesuomadustes. Vaatamata sellele oli vaja teaduspõhist kinnitust hobukastanite pesuomaduste kinnitamiseks ja väärtuslike omaduste välja selgitamiseks või siis hoopis ümberlükkamiseks.

Taluelu OÜ soov on teadlaste abiga välja töötada hariliku hobukastani (Aesculus hippocastanum) viljade omadustel põhinevaid puhastusvahendeid (šampoone, vedelseepi, üldpuhastusvahendit jne), mis oleks loodussõbralik ja kodumaine alternatiiv seebipähklitele, mis jõuavad meile globaalse kaubaveo kaudu.

Vanarahva tarkuste tõestamine teadusliku meetodiga

Enne koostööd teadlastega esitas Sikstus endale aga mitu küsimust. Näiteks, kas pakutavatel toodetel oli olemasolevate ees eeliseid või kas hobukastaneid on Eestis üldse piisavalt. Teaduslikku abi vajasid aga küsimused hobukastani ainelistele koostisosadele. „Minu jaoks on üks oluline argument, et kõik mis võimalik ja mõistlik tuleks valmistada kohapeal. Hobukastanid on meil raisatud ressurss, kuid Eestis on neid piisavalt. Ühtlasi on selge, et enne, kui enda meelest midagi looduslikku tootma hakata, tuleb uurida, milliseid aineid hobukastani viljad tegelikult sisaldavad. Tähelepanu tuleb pöörata kindlasti sellele, kas hobukastanite viljades on lubamatuid (saastunud keskkonnast pärit) aineid, mis panevad toote kasutamisele piirangud või takistavad sootuks edasisi arenguid. Samuti on oluline välja selgitada kõik väärtuslikud komponendid,“ märkis naine. Lisades, et hobukastanist tooteid (parfümeeria, kosmeetika, meditsiin) on poelettidel juba praegu väga palju.

Adapter.ee on lihtsaim viis kontaktiks teadusasutusega

Parimaks viisiks teadlastega ühenduse võtmiseks kasutas naine adapter.ee keskkonda. „Kuulsin Adapter´ist peretuttavalt, looduskosmeetika Loon`d loojalt. Pakkumisi tuli kahelt ülikoolilt. Tartu Ülikooli pakkumine oli rohkem uurimuslik ja teoreetiline, ilma toote valmimiseta. Seega langes valik Tallinna Ülikoolile,“ meenutas Sikstus koostöö algust teadlastega. Tallinna Ülikooli teadlased tegid pakkumuses ettepaneku luua hariliku hobukastani vilja ekstrakti sisaldusega kodupuhastusvahendi toote, koostades retsepti prototüübi läbi eeluuringute ja laborikatsetuste. Tehnoloogia mõttes võetakse aluseks tõenduspõhised meetodid, mille arendamisel on võimalik luua eesmärgile ja tingimustele vastav retsept.

Tallinna Ülikooli on loonud ainulaadse kosmeetikatoodete kompetentsikeskuse

Tallinna Ülikooliga on koostöö veel käimas ja seetõttu ei saa lõpptulemustest täpsemalt rääkida, kuid tooteinnovatsiooni peaspetsialist Maria Martšenko selgitab, et tööde põhimahu moodustab hariliku hobukastani viljast tehtava lahuse valmistamise optimeerimine. „Oleme jõudnud katsetada erinevaid vilja töötlusmeetodeid ning loodame peagi saada lõplikud tulemused, milline neist on kõige efektiivsem. Põhiliseks väljakutseks on olnud valmistatavate lahuste efektiivsuse määramine saponiinide kontsentratsiooni kaudu, kuid algne takistus on tänaseks ületatud. Projekti viimases faasis tuleb meil välja töötada kontsentraadi baasretsept, mis oleks mõeldud kasutamiseks üldpuhastina kodumajapidamises,“ ütles Martšenko. Projekti raames viiakse läbi erinevaid tegevusi kaasates ülikooli molekulaarkeemia uurimisgrupi kogemusi, teadmisi ja laboriseadmete võimalusi. Peale Maria Martšenko annavad oma panuse teadustööle veel analüütiliste meetodite peaspetsialist Mari-Liis Leinus ja ettevõtlussuhete ekspert Ingrid Hindrikson.

„Esimene kokkupuude oli Ingridiga ja soovin teda tänada, sest kogu paberimajanduse juures oli tema abi asendamatu,“ ütles Taluelu OÜ juht Maret Sikstus. Lisades, et julgust teadusasutusega koostööks andis teadmine, et Tallinna Ülikooli teadusportfellis on paarkümmend uut ilutoodet (loodusressursside väärindamine) ja koostööd on tehtud paljude ettevõttega. „Me ei tea, kuhu täpselt välja jõuame, kuid usaldan kõiki, kes oma õla sellele projektile alla on pannud ning ülikooli noored talendid, Maria ja Mari-Liis, annavad usku, et koostööd teadlastega ei pea ükski ettevõte kartma.“

Loe ka Taluelu OÜ blogipostitust “Kõik, mida pead teadma hobukastanitest”

Autor: Kaja Liivak