ADAPTER
Ühendab ettevõtjaid teadlastega

Ettevõtlussuhetes tuleb pidevalt kätt pulsil hoida

27. juuni 2016

Untitled

Tartu ülikoolil on käsil mitmed projektid, mis aitavad lahendada seniseid suuremaid ettevõtlikkuse ja sellega seotud koostöö probleemkohti.

Sel suvel hakatakse aktiivselt katsetama Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli, Eesti maaülikooli, Eesti muusika- ja teatriakadeemia, Eesti kunstiakadeemia ja Tallinna ülikooli koostöös loodud ettevõtlusplatvormi Adapter. Tööversioonina kandis Adapter nime T-Helpdesk, mis muudeti ümber eelkõige seetõttu, et võrgustiku nimi oleks kergesti hääldatav nii eesti kui ka inglise keeles.

Teine ja olulisem põhjus, miks T-Helpdeskist sai Adapter, peitub sõna enda taga seisvas tähenduses. «Otsisime nime, millel oleks mingisugune seos sellega, mis seda võrgustikku iseloomustab. Kuna võrgustik ühendab erinevaid osapooli, oligi adapteri-kujund siin asjakohane,» ütles Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura. Võrgustikku saab kasutama hakata ilmselt alates selle aasta sügisest.

Koostöö teiste ülikoolide teadlastega

Võrgustiku tulemusena on ettevõttel võimalus pöörduda edaspidi ühte kohta, mitte igasse ülikooli eraldi. Samuti luuakse ühine ettevõtlusteenuste pakkumise süsteem ja käivitub tihedam ülikoolidevaheline koostöö. «Oleme pidevalt kuulnud etteheiteid, et ülikoolid ei tee omavahel eriti koostööd, ja teiseks ka seda, et praegu ei osata alati oma küsimusega ülikoolides õige inimese poole pöörduda,» rääkis Puura.

Adapteri kaudu saab ettevõtja vastuse kõikidest Eesti ülikoolidest, edaspidi ka kõrgkoolidest. «Lubame, et vastus tuleb viie tööpäeva jooksul ja pöörame suurt tähelepanu teenuse kvaliteedile ja korraldusele,» ütles arendusprorektor. Praegu on ettevõtjad olukorras, kus tihti pöördutakse vaid ühe kindla kontaktisiku poole või mitme erineva inimese poole. «Kui aga need kindlad inimesed on näiteks puhkusel, võib juhtuda, et ettevõte saab vastuse alles kuu või rohkema pärast. Adapteri kaudu saadakse vastus aga igal ajal, st viie tööpäeva jooksul,» kinnitas Puura.

Ta rõhutas, et Adapteri roll on tekitada ka uusi kontakte. «Arvan, et kõige rohkem muutub see, et ka meie oma teadlased ja ettevõtluskoostöö vahendajad saavad enam teada selle kohta, mis toimub teistes ülikoolides, ja tekib eluterve konkurents.» Ka ettevõtjate huvides on erinevaid küsimusi lahendades parim viis see, kui meeskond moodustatakse kahe või kolme ülikooli teadlastest, kes täiendavad teineteise teadmisi ja oskusi.

«Praegu, kui teadlase poole pöördutakse mingis küsimuses ja ta oskab sellest lahendada vaid ühe kolmandiku, siis ta ei hakka otsima inimesi, kes oskaks leida vastuseid teisele kahele kolmandikule,» sõnas Puura. Seetõttu arvabki ta, et Adapteri abil suureneb ka koostöö teiste ülikoolide ja ka ettevõtjate vahel. Nii saab esitada ka varasemast keerulisemaid erialadevahelisi küsimusi.

Sügisene ettevõtluspäev

Selle aasta 6. oktoobril toimub Eesti rahva muuseumis suur ettevõtluspäev, mida korraldavad samuti kõik ülikoolid koos ning kus toimub ka Adapteri esitlus. «Üritus on väga mitmekülgne, kasutame praegu enda teada esimest korda maailmas vormi, kus 30 teadlast teevad ettevõtjatele liftikõnesid.» Liftikõne on lühiettekanne, mis kestab kuni viis minutit ja mida kasutatakse tavaliselt idufirmade puhul, et selgitada investoritele oma ideed. Üritusel annavad teadlased ettevõtjatele seega lühiülevaate, millega nad tegelevad ja kuidas nad võiksid olla kasulikud olemasolevate ettevõtete arenguks.

Üritusel on esindatud ka ettevõtjate toetamise tugisüsteem, kus kuvatakse kõik ettevõtjatele praegu pakutavad teenused. «Adapter hakkab samuti olema osa sellest. Kui näiteks ettevõte läheb EAS-i diagnostikale ning sel tuvastatakse teadus- ja arendustegevuse vajadus, mis aitaks kaasa ettevõtluse arengule, siis järgmine punkt, kuhu neil soovitatakse pöörduda, olekski Adapter,» rääkis Puura. Ettevõtluspäeval toimuvad ka erinevad seminarid ning isiklikud kohtumised, kus pakutakse lahendusi ettevõtete küsimustele.

Programm aitab koostööd teha

Tartu ülikool on loonud partnerlusprogrammi, mis on välja mõeldud selleks, et Tartu ülikooli ja ettevõtete koostöö oleks tõhusam. «Oleme näinud seda, et ülikool on mitmete suurte ettevõtete ja organisatsioonidega teinud koostöö raamlepingu, kuid paraku on läinud nii, et kokkulepitust on ette võetud vaid väike osa,» ütles Puura.

Arendusprorektor nimetab mitmeid suurettevõtteid, nagu Telia, Eesti energia, Viru keemia grupp ja organisatsioonidest politsei- ja piirivalveamet, ning küsib, mis on neil kõigil ühist suhetes Tartu ülikooliga. «Ühine on see, et nad on tegelikult kõik huvitatud koostööst väga erinevatel põhjustel. Kindlasti soovivad nad teha teadus- ja arenduskoostööd, samuti soovivad nad oma töötajatele erinevaid koolitusi, uusi töötajaid, võimalusi pakuvad ka kaasjuhendatud üliõpilastööd ja praktikad ning ettevõtjate kaasamine õppetöösse,» loetles Puura ja lisas, et suurtel ettevõtluslepingutel tuleb kätt pulsil hoida, et need oleksid laia haardega ja tõhusad.

Ta toob näiteks, et Tartu ülikooli, Telia ja Eesti energia juhtkonnad on igal aastal kohtunud ning kaardistanud esmalt ära, missugused kontaktid on omavahel juba olemas. «Oleme tavaliselt olnud isegi üllatunud, kui palju meil neid kontakte on. Aga programm aitab teha seda, et meil ei oleks kogu aeg tarvis üle küsida, mis killustatult toimib. Programm tagab, et vajalik teave oleks pidevalt olemas.»

Uudne on ülikoolipoolne suurem aktiivsus pakkuda partnerlusprogrammiga liitunud ettevõtetele ja organisatsioonidele praktikante, tööjõudu ja magistrante või doktorante, kes oleksid huvitatud sellisest tööst, kus nad otsivad ettevõtete eri probleemidele lahendusi. «Kohtume korra aastas ja vaatame üle, missugused meetodid toimivad meie koostööks kõige paremini. Tegelikult on see maailmas ja USA-s üsna levinud moodus, aga Eesti ja Tartu ülikooli mõttes ei ole seda kindlasti sellisel kujul varem tehtud,» ütles Puura.

Juuni alguses kohtuti näiteks politsei- ja piirivalveametiga, kus arutleti peamiselt õppealase koostöö, sealhulgas projektipõhise praktika üle ning ka erinevate uurimisteemade üle. «Samuti rääkisime uute lahenduste väljatöötamisest, näiteks droonide valdkonnast. Kindel huvi oli ka butafooria, füsioloogia, religiooni ja materjaliteaduse vastu,» tõi partnerlusprogrammi projektijuht Kristel Reim näiteks.

Edaspidi püütakse TÜ ja PPA ühiseid huvisid n-ö järjest täpsemaks joonistada ning kohtuda vajadusel pikemalt ja sihipärasemalt nende inimestega, kes tegelevad vastavate valdkondadega. «Eesmärk on tegeleda vähemalt paari-kolme teemaga ja jõuda arendustöösse, samuti tegeleda aktiivselt õppetööalase koostööga,» lisas Reim. Ta lisas, et seesugune juunikuine kohtumine on üks partnerlusprogrammi hüvedest ettevõttele, mis võiks toimuda kindla ajavahemiku järel. «See võimaldab ühelt poolt silmaringi laiendada, aga teiselt poolt leida ka uusi ja huvitavaid koostöövõimalusi.»

Motivatsioonikoolitused ja simulatsioonivärbamine

TÜ teeb partnerlusprogrammi raames koostööd ka Swedbankiga. Praegu käivad läbirääkimised praktikate, koolituste, värbamise ja motivatsioonikoolituste üle. «Tõenäoliselt osalevad nad projektipõhise praktika ja värbamissimulatsiooni prooviuuringus, aga see kõik selgub veel täpsemalt,» lisas Reim.

Simulatsioonivärbamine on arendatav projekt koostöös Karjääriteenistusega, mille idee on anda tudengitele võimalus kandideerida praktikale või tööle nii, et kogu protsess saaks põhjaliku tagasiside. «Tegu on eelkõige tudengitele eluks vajalike oskuste arendamisega, et nende edasised püüdlused tööjõuturul oleksid mõtestatud ja edukad,» selgitas projektijuht.

Protsess sarnaneb tavakandideerimisega ehk ettevõte esitab oma pakkumise, millele on võimalik saata nõutud dokumendid. «Viimaste põhjal valitakse välja kõige edukamad, kes pääsevad vestlusele – nagu ikka. Aga kõik dokumentide saatjad saavad oma materjalidele tagasiside ning nõustaja analüüsib neid,» ütles Reim. Vestlusvoorus osaleb ka ettevõtte esindaja ning sellelegi saab üliõpilane põhjaliku järelanalüüsi. «Tulemusena on kõigil osalejatel saadud teavet võimalik edaspidises elus kasutada ning nad on loodetavasti tööjõuturul edukamad ja karjäärivalikutes teadlikumad,» sõnas projektijuht.

Kristel Reimi sõnul on ettevõtluspartnerlusprogramm oluline seetõttu, et Tartu ülikoolil on suurepärased võimalused pakkuda ettevõtetele väga laial skaalal arengu- ja koostöövõimalusi. «Uue idee või vajaduse tekkides võimaldab programm saada ettevõttel ühest kohast teavet – programm on kui ettevõtte teejuht ülikooli võimaluste mosaiigis,» sõnas Reim.

Praegu on programmi tutvustatud umbes kümnele ettevõttele. «Suhteareng ettevõtetega on eri arengujärgus. Näiteks sõnastame praegu ühiseid huvisid Eesti energia ja ABB-ga. Õppealasesse koostöösse on liitumas Estiko ja Viasat Eesti,» tõi Reim näiteid. Arendusprorektor Erik Puura sõnul on eesmärk, et selle aasta lõpuks oleks partnerlusprogrammis vähemalt 50 ettevõtet ja organisatsiooni. «Programmiga võivad liituda ka välisettevõtted, kui näeme, et on mitmeid koostöid ja kattuvusi. Kuid siiski tuleb vaadata, et koostöö oleks mõistuspärane, mitte kunstlik või pingutatud,» rõhutas Puura.

Uutest suundadest ettevõtluse ja ettevõtlikkuse arendamisel Tartu ülikoolis on käsil veel ka TÜ poolt juhitud kõigi haridussüsteemide ülene ettevõtlusõppe programm. «Ideelabor muutub järjest aktiivsemaks, niisamuti spin-off-ettevõtete loomine,» lisas arendusprorektor.

Merilyn Säde

UT peatoimetaja
merilyn.sade@ut.ee

Cookie settings