Ettevõtlussuhetes tuleb pidevalt kätt pulsil hoida

Sel suvel hakatakse aktiivselt katsetama Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Maaülikooli, Eesti Muusika- ja teatriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli koostöös loodud ettevõtlusplatvormi Adapter. Tööversioonina kandis Adapter nime T-Helpdesk. See muudeti ümber, et võrgustiku nimi oleks kergesti hääldatav nii eesti kui ka inglise keeles.

Olulisem põhjus aga, miks T-Helpdeskist sai Adapter, peitub sõna enda taga seisvas tähenduses.

«Otsisime nime, millel oleks mingisugune seos sellega, mis seda võrgustikku iseloomustab. Kuna võrgustik ühendab erinevaid osapooli, oligi adapteri-kujund siin asjakohane,» ütles Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura.

Koostöö teiste ülikoolide teadlastega

Võrgustiku tulemusena on ettevõttel võimalus pöörduda edaspidi ühte kohta, mitte igasse ülikooli eraldi. Samuti luuakse ühine ettevõtlusteenuste pakkumise süsteem ja käivitub tihedam ülikoolidevaheline koostöö. «Oleme pidevalt kuulnud etteheiteid, et ülikoolid ei tee omavahel eriti koostööd. Ja teiseks ka seda, et praegu ei osata alati oma küsimusega ülikoolides õige inimese poole pöörduda,» rääkis Puura.

Adapteri kaudu saab ettevõtja vastuse kõikidest Eesti ülikoolidest, edaspidi ka kõrgkoolidest. «Lubame, et vastus tuleb viie tööpäeva jooksul. Ja pöörame suurt tähelepanu teenuse kvaliteedile ja korraldusele,» ütles arendusprorektor. Praegu on ettevõtjad olukorras, kus tihti pöördutakse vaid ühe kindla kontaktisiku poole või mitme erineva inimese poole. «Kui aga need kindlad inimesed on näiteks puhkusel, võib juhtuda, et ettevõte saab vastuse alles kuu või rohkema pärast. Adapteri kaudu saadakse vastus aga igal ajal, st viie tööpäeva jooksul,» kinnitas Puura.

Ta rõhutas, et Adapteri roll on tekitada ka uusi kontakte.

«Arvan, et kõige rohkem muutub see, et ka meie oma teadlased ja ettevõtluskoostöö vahendajad saavad enam teada selle kohta, mis toimub teistes ülikoolides. Ja tekib eluterve konkurents.»

Ka ettevõtjate huvides on erinevaid küsimusi lahendades parim viis, kui meeskond moodustatakse kahe või kolme ülikooli teadlastest, kes täiendavad teineteise teadmisi ja oskusi.

«Praegu, kui teadlase poole pöördutakse mingis küsimuses ja ta oskab sellest lahendada vaid ühe kolmandiku. Siis ta ei hakka otsima inimesi, kes oskaks leida vastuseid teisele kahele kolmandikule,» sõnas Puura. Seetõttu arvabki ta, et Adapteri abil suureneb ka koostöö teiste ülikoolide ja ka ettevõtjate vahel. Nii saab esitada ka varasemast keerulisemaid erialadevahelisi küsimusi.

Sügisene ettevõtluspäev

Selle aasta 6. oktoobril toimub Eesti rahva muuseumis suur ettevõtluspäev, mida korraldavad samuti kõik ülikoolid koos ning kus toimub ka Adapteri esitlus. «Üritus on väga mitmekülgne, kasutame praegu enda teada esimest korda maailmas vormi, kus 30 teadlast teevad ettevõtjatele liftikõnesid.» Liftikõne on lühiettekanne, mis kestab kuni viis minutit ja mida kasutatakse tavaliselt idufirmade puhul, et selgitada investoritele oma ideed. Üritusel annavad teadlased ettevõtjatele seega lühiülevaate, millega nad tegelevad ja kuidas nad võiksid olla kasulikud olemasolevate ettevõtete arenguks.

Üritusel on esindatud ka ettevõtjate toetamise tugisüsteem, kus kuvatakse kõik ettevõtjatele praegu pakutavad teenused. «Adapter hakkab samuti olema osa sellest. Kui näiteks ettevõte läheb EAS-i diagnostikale ning sel tuvastatakse teadus- ja arendustegevuse vajadus, mis aitaks kaasa ettevõtluse arengule, siis järgmine punkt, kuhu neil soovitatakse pöörduda, olekski Adapter,» rääkis Puura. Ettevõtluspäeval toimuvad ka erinevad seminarid ning isiklikud kohtumised, kus pakutakse lahendusi ettevõtete küsimustele.

Programm aitab koostööd teha

Tartu ülikool on loonud partnerlusprogrammi, mis on välja mõeldud selleks, et Tartu ülikooli ja ettevõtete koostöö oleks tõhusam. «Oleme näinud seda, et ülikool on mitmete suurte ettevõtete ja organisatsioonidega teinud koostöö raamlepingu. Kuid paraku on läinud nii, et kokkulepitust on ette võetud vaid väike osa,» ütles Puura.

Arendusprorektor nimetab mitmeid suurettevõtteid, nagu Telia, Eesti energia, Viru keemia grupp ja organisatsioonidest politsei- ja piirivalveamet, ning küsib, mis on neil kõigil ühist suhetes Tartu ülikooliga. «Ühine on see, et nad on tegelikult kõik huvitatud koostööst väga erinevatel põhjustel. Kindlasti soovivad nad teha teadus- ja arenduskoostööd. Samuti soovivad nad oma töötajatele erinevaid koolitusi, uusi töötajaid. Võimalusi pakuvad ka kaasjuhendatud üliõpilastööd ja praktikad ning ettevõtjate kaasamine õppetöösse,» loetles Puura. Ja lisas, et suurtel ettevõtluslepingutel tuleb kätt pulsil hoida, et need oleksid laia haardega ja tõhusad.

Ta toob näiteks, et Tartu ülikooli, Telia ja Eesti energia juhtkonnad on igal aastal kohtunud. Ning kaardistanud esmalt ära, missugused kontaktid on omavahel juba olemas.

«Oleme tavaliselt olnud isegi üllatunud, kui palju meil neid kontakte on. Aga programm aitab teha seda, et meil ei oleks kogu aeg tarvis üle küsida, mis killustatult toimib. Programm tagab, et vajalik teave oleks pidevalt olemas.» sõnas Puura.

Uudne on ülikoolipoolne suurem aktiivsus pakkuda partnerlusprogrammiga liitunud ettevõtetele ja organisatsioonidele praktikante, tööjõudu. Ja magistrante või doktorante, kes oleksid huvitatud sellisest tööst, kus nad otsivad ettevõtete eri probleemidele lahendusi. «Kohtume korra aastas ja vaatame üle, missugused meetodid toimivad meie koostööks kõige paremini. Tegelikult on see maailmas ja USA-s üsna levinud moodus. Aga Eesti ja Tartu ülikooli mõttes ei ole seda kindlasti sellisel kujul varem tehtud,» ütles Puura.

Motivatsioonikoolitused ja simulatsioonivärbamine

TÜ teeb partnerlusprogrammi raames koostööd ka Swedbankiga. Praegu käivad läbirääkimised praktikate, koolituste, värbamise ja motivatsioonikoolituste üle. «Tõenäoliselt osalevad nad projektipõhise praktika ja värbamissimulatsiooni prooviuuringus, aga see kõik selgub veel täpsemalt,» lisas Reim.

Simulatsioonivärbamine on arendatav projekt koostöös Karjääriteenistusega, mille idee on anda tudengitele võimalus kandideerida praktikale või tööle nii, et tagasiside saaks kogu protsess. «Tegu on eelkõige tudengitele eluks vajalike oskuste arendamisega. Et nende edasised püüdlused tööjõuturul oleksid mõtestatud ja edukad,» selgitas projektijuht.

Kristel Reimi sõnul on partnerlusprogramm oluline, kuna Tartu ülikoolil on suurepärased võimalused pakkuda ettevõtetele väga laial skaalal arengu- ja koostöövõimalusi. «Uue idee või vajaduse tekkides võimaldab programm saada ettevõttel ühest kohast teavet – programm on kui ettevõtte teejuht ülikooli võimaluste mosaiigis,» sõnas Reim.

Merilyn Säde

UT peatoimetaja
merilyn.sade@ut.ee

Täispikk artikkel asub siin.