Igas Eesti toiduaineettevõttes on tööl mõni Maaülikooli vilistlane

Tänapäeva üks suurimaid väljakutseid teadlastele, toiduainete tootjatele ja ka tarbijatele on leida viisid, kuidas valmistada ja tarbida toitu võimalikult jätkusuutlikult ja kvaliteetselt.

Üks viis sellega tegelemiseks on asuda õppima Eesti Maaülikooli toiduainete tehnoloogia erialale. 

Kui paljud inimesed mõtlevad toidupoes jalutades, kuidas jõudis üks või teine toiduaine poeletile, kust on see pärit või mis mõjutab esmapilgul sarnaste toodete maitset ja kvaliteeti. Sellistele küsimustele oskavad vastata toidutehnoloogid, kelle peamine tegevusala on toiduainete tootmine tööstuslikul tasemel.

Alates eelmisest sügisest õpivad tudengid tavapärastele ainetele lisaks ringmajanduse printsiipe. Toidutehnoloogias tähendab see peamiselt kõrvalsaaduste väärindamist, et tootmisprotsessis midagi raisku ei läheks. Äkki on võimalik kõrvalsaadustest hoopis mõni uus toiduaine valmistada? See on globaalse tähtsusega teema, sest praeguse seisuga läheb meil toodetud toidust raisku ligi kolmandik, millest vähemalt pool on tegelikult täiesti söödav. Raiskamine toimub nii põllul, tööstuses kui ka müügiga tegelevates ettevõtetes. Toidutehnoloogid keskenduvadki kõigele sellele, mis jääb põllu ja poeleti vahele ehk töötlemisprotsessi.

Tõenäoliselt ei ole olemas ühtegi toiduainete ettevõtet, kus ei oleks tööl mõnda maaülikooli vilistlast. 

Esimeses saates räägib EMÜ toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli juht Ivi Jõudu, keda oodatakse toidutehnoloogia erialale kandideerima ja milline näeb välja toidutehnoloogi tüüpiline koolipäev. Samuti, kuhu võiks minna praktikale ja millised põnevad karjäärivõimalused lõpetajat ees ootavad.

Kuula Maaülikooli podcasti siin:

Täispikk artikkel asub siin.