Mida teeb Eesti Keele Instituut?

Adapteri võrgustikuga liitus 18. märtsil Eesti Keele Instituut. Nüüd kuulub Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste koostöövõrgustikku 18 teadusasutust ning tuhandeid teaduseksperte.

Eesti Keele Instituudi (EKI) kanda on mitmed olulised ülesanded. Tuntumad nende seast kindlasti rahvuskultuurile oluliste eesti keele sõnaraamatute koostamine ja avalik tasuta keelenõuanne (sh nime- ja termininõuanne). Lisaks terminoloogiatöö ja keeletehnoloogiliste arenduste üleriigiline koordineerimine, teenused erivajadustega inimestele, e-teenused keeleõppijatele ning keelearhiivide kogumine ja arendamine.  Instituut vastutab  eesti kirjakeele normi tagamise eest ning annab nimede asjus eksperdihinnanguid ning korraldab kohanimede sihtuuringuid.

“Adapteriga otsustasime liituda, sest väärtustame teadusasutuste ja ettevõtete koostööd. Koos saame luua parema teaduspõhise kommunikatsiooni ja teostuse ning tõsta ühiskonna teadlikkust keelekasutuses ja -teaduses toimuvast,“ täpsustab arendusjuht Riin Kikkas.

Lisades, et keel on ühiskonna mälu hoidja, andes teaduspõhist informatsiooni meie mineviku kohta. Tulenevalt ühiskonnas toimuvatest muutustest areneb ja uueneb keel pidevalt. „Seega Adapteri kaudu saame laiemalt ja tõhusamalt teadvustada keelevaldkonnas toimuvat ja olla toeks ettevõtete paremale eneseväljendusele ning lisaks pakkuda ka teistele teadusasutustele abikätt terminoloogias“.

Erinevad koostöövõimalused

Eesti Keele Instituut on kaasatud mitmetes riiklike tähtsusega programmides ja rahvusvahelistes võrgustikes. „Meie teadurid on esindatud oma valdkonna spetsialistina erinevates nõukogudes. Täna oleme koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga koordineerimas riikliku programmi Eesti Keeletehnoloogia 2018-2027. Samuti oleme juhtpartneri rollis avaliku sektori masintõlketehnoloogia loomise projektis. Koostööst eraettevõtetega tuleb nimetada sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi Ekilex ja sellele toetuvat kasutajaliidest Sõnaveeb arendamist, mida teeme koos OÜ TripleDeviga,“ selgitab Kikkas.

Koostööd tehakse veel teistes valdkondades. Nimelt luuakse koos firmaga SketchEngine iga kahe aasta järel uus eesti keele ühendkorpus, mille najal jälgitakse ja registreeritakse muutusi eesti keele sõnavaras. EKI on mitmel ettevõttel aidanud kasutusele võtta kõnesünteesi. „Tänu koostööle loetakse nt ETV kanalites ette subtiitreid, Opiqu platvormil saab kuulata õppetekste ja ajalehed saavad pakkuda artiklite ettelugemist,“ märkis Kikkas. 

Rääkides veel erinevatest koostöövõimalustest, siis on instituut huvitatud kontaktidest keeletehnoloogiliste lahenduste potentsiaalsete kasutajatega erasektoris.

„Oleme välja töötanud teenuseid erivajadustega inimestele (nt kõnesüntees, viipekeele sõnastik). Teostame ja viime läbi erinevad teadusuuringuid kõnetehnoloogiliste rakenduste teenistuses (kõnestiilid, lauseprosoodia, fonoloogiline varieerumine ja emotsionaalne kõne). Igapäevaselt abistame ja nõustame keeleõpet toetavate vahendite koostamisel kõiki huvilisi, kes meie poole pöörduvad“, sõnas Kikkas.

Ja nentis, et era- ja avalikule sektorile ning kõigile teistele huvilistele pakutakse erinevatel teemadel keelevaldkonna koolitusi. Need on siiski vaid mõningad näited instituudi laiapõhjalistest ja valdkonnaspetsiifilistest ettevõtmistest.

Pöördu teadusasutuste poole

Adapter.ee kaudu saab era- ja avalik sektor pöörduda ülikoolide ja teadusasutuste poole, et küsida nõu, kuidas kasutada teaduspõhiseid lahendusi toodete või teenuste arendamisel Ehk ühe päringuga saab pöörduda korraga kõigi 18 Adapteri partnerite poole. Päringu esitamine on kõigile tasuta ja vastus saabub viie tööpäeva jooksul. Samuti saab Adapteri lehel tutvuda teadusasutuste pakutavate teadusteenuste, toetusvõimaluste ja täienduskoolitustega. Täpsem info www.adapter.ee.