Doktoritöö: vana puitmaja saab teha energiatõhusaks

Eestis on üle 190 000 üksikelamu, millest 61% kandekonstruktsiooniks on puit.

TTÜ inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi liginullenergiahoonete uurimisrühma doktorant Üllar Alev uuris palkmajade renoveerimise/energiatõhusamaks muutmisega seotud võimalusi ja tulemusi lähemalt uurida oma doktoritöös «Renovation and Energy Performance Improvement of Estonian Wooden Rural Houses» (Eesti puidust maaelamute renoveerimine ja energiatõhususe parandamine).

Ligi pooled Eesti puitelamutest on vanemad kui 100 aastat. «Sellega on juba tõestatud puitelamute vastupidavus ajale ning hinnanguliselt peavad need majad peale läbimõeldud renoveerimist vastu veel vähemalt 100 aastat. Ajas on muutunud vaid elanike ootused mugavustele. Pole näha aga ühtegi ületamatut takistust, miks sellistes majades ei võiks peale põhjalikku renoveerimist olla kaasaegsete elamutega võrdsed mugavused ja sisekliima,» selgitab Alev.

Maaelamute omanikud renoveerivad oma elamuid ressursinappusel tavaliselt väikeste etappide kaupa ja sageli pika aja vältel või peaaegu pidevalt. Doktoritöös jõuti soovituseni sellised renoveerimistööd ette võtta korraga ja läbimõeldult, mis vähendab lisatöid, ehitustöödega kaasnevaid ebamugavusi ning lõppkokkuvõttes ka ehitustööde kogumaksumust.

Palkmajade peamised kahjustused

Enne II maailmasõda ehitatud vanade palkmajade peamiseks kahjustuste põhjuseks on sademed ja pinnaseniiskus. «Enamikul sajandivanustel palkmajadel vajavad asendamist paar esimest palgirida ja akende all olevad pehkinud palgiosad,» kinnitab Alev.

Ehituslikult on aga nende palkmajade nõrgaks kohaks tuulepidavus. Ning seetõttu tuleks renoveerimistööde käigus pöörata tähelepanu palgivarade ja konstruktsiooni liitekohtade tihendamisele. Hoolimata hõredatest välispiiretest ei taga loomulik ventilatsioon piisavat õhuvahetust.  Hea sisekliima tagamiseks tuleb paigaldada soojustagastusega mehaaniline ventilatsioonisüsteem.

«Välisseinte lisasoojustamine vähendab elamute energiakulusid märgatavalt. Analüüsin doktoritöös ka seespoolse soojustamise võimalusi – juhuks kui väljapoole soojustuse lisamine pole võimalik. Kuid eelistada tuleks ikka välissoojustust,» ütles Alev

Maaelamute kütteenergia kulu, sealhulgas ventilatsioon ja soe tarbevesi, annab olenevalt maja algsest olukorrast tervikliku renoveerimisega  vähendada kaks kuni neli korda, tagades seejuures märgatavalt mugavama sisekliima.

«Paranenud sisekliima all mõeldakse sooje põrandaid, ühtlast temperatuuri (palavate õhtute ja jahedate hommikute puudumist) ja puhtamat siseõhku (vähem tolmu). Just nende omaduste puudumise üle kurtsid doktoritöö käigus tehtud uuringus vanade palkmajade praegused omanikud,» selgitas doktoritöö autor.

Loe doktoritööd täies mahus TTÜ e-raamatukogus!

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool.

Tundus huvitav? Tahaksid meie ülikoolide teadmisi ka oma ettevõtte kasuks tööle panna? Siis esita oma küsimus läbi ADAPTERi päringute süsteemi: https://adapter.ee/konsulteeri-eksperdiga/