Inimese kohanemisvõime on meeletult suur, aga väljakutseid lisandub iga minutiga
Adateri koostööfestival „Tõeline inimene!“ toimus sellel aastal juba seitsmendat korda ja tänavune peakorraldaja oli Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor.
Kiiresti muutuvas maailmas on fookuses inimene, tema füüsiline, vaimne ja sotsiaalne tervis. Tema heaolu, tema valmisolek elukestvaks õppeks töömaastikul ning selle kõige seos tehnoloogiaga. Sellest tulenevalt oli festivali olulisteks märksõnadeks inimese tegevuse järjepidevus ja tema koostöö erinevate sektoritega.
Inimene, tehnoloogia ning teenusdisain
Teaduskoostöö teemadel läbi Milrem Roboticsi rääkis Tartu Ülikooli kosmose- ja kaitsetehnoloogia professor Mart Noorma. Milrem Robotics`i näol on tegemist Eesti kaitsetööstusettevõttega, mis keskendub mehitamata maismaasõidukite tootmisele. Ettevõtte algusest saadik on hinnatud seal alt-üles ideede kasvatamist ja toetamist. Samuti osatakse Milremis hinnata noori uue põlvkonna insenere, kes naudivad ettevõttes tegutsemis- ja arenemisvabadust. „Noortesse investeeriti ja see tasus ennast igati ära, sest nende lennukad ideed olid alguseks tulevikku vaatava, robottehnoloogiaid kasutava ettevõtte sünniks,“ tõi Noorma noorte osalust tehnoloogia arengus esile. Milrem Roboticsi peamine toode on THeMIS, mis on modulaarne hübriidajamiga mehitamata maismaasõiduk.
Ruth-Helene Melioranski Eesti Kunstiakadeemiast ja Martin Pärn Tallinna Tehnikaülikoolist selgitasid erinevaid praktikaid teenusdisaini vaatenurgast. Rõhutati, et konkurentsieelised peituvad tihti vaevumärgatavates detailides, mis on oluliseks tõukeks kliendi otsuseks toote või teenuse valikul. Neid detaile peab teadma ja nendega arvestama.
Ühe näitena toodi välja tudengiprojekt koostöös Põhja-Eesti regionaalhaiglaga, mille raames otsiti lahendust bariaatria patsientide liikuma saamiseks. „Analüüsi põhjal saab erinevaid teemasid välja tuua, mis patsiente kõnetab, häirib ja millega peaks tegelema. Välja joonistus eneseidentiteedi küsimus enne ja peale operatsiooni. Selgus, et opereeritud ei olnud enesearmastuse juurde ka aastaid hiljem jõudnud. Seega tuleks neid psühholoogiliselt nõustada, et nad suudaksid ühiskonda sulanduda,“ märkis Melioranski. Lisades, et lahenduseks pakuti tegevusele ja refleksioonile suunavaid tegevusi ning oluliseks oli suhtlus meditsiinipersonaliga. Samuti sama operatsiooni läbi teinud kogukonnaliikmete kogemuste jagamine ning üksteise toetus.
Inimene ja tervis
Tervise, meditsiini, teadusese ja haiglate, sh erasektori koostööst tõid näiteid Tallinna Tehnikaülikooli Tervisetehnoloogiate instituudi professor ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht prof. Margus Viigimaa ning dr. Toomas Toomsoo, kes on Tallinna Ülikooli Loodus – ja terviseteaduste instituudi külalisprofessor ja Confido Meditsiinikeskuse neuroloogiakeskuse juhataja. Rohkete näidete hulgas pöörati tähelepanu nii neuroloogia, kardioloogia kui geneetika valdkonnale. Samuti toitumisele.
„Kõik see, mis on kardioloogidel iseenesest mõistetav, siis neuroloogias me täpselt ei tea, miks haigused tekkivad. Olgu selleks siis Parkinsoni tõbi või Alzheimer. Jah, 10. aastat tagasi polnud võimalik adekvaatselt ravida insulti, aga nüüd on hoopis teised võimalused. Sclerosis Multiplexi ravi on samuti hüppeliselt muutunud ja tänu bioloogilisele ravile on väga suurt edusammu teinud. Neuroloogia on tohutult muutunud oma haiguste ampluaalt,“ täheldas dr. Toomsoo. „Ravimid arenevad tõesti kiiresti edasi. Teadus areneb ja peame arvestama kõiki aspekte. Neuroloogide häda on küll selles, et pole spetsiifilist ravi närvisüsteemi taastamiseks. Südame jaoks aga häid ravimeid ja seadmeid jagub,“ lisas prof. Viigimaa. Ta tõi välja Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste ja Regionaalhaigla arstide koostöös valminud pulsilaine analüüsil põhineva seadme, millega saab hinnata arterite seisukorda.
Elukestev õpe ja ettevõtlus
Tallinna Tehnikakõrgkool, tehnoloogia ja ringmajanduse instituudi direktor, moetööstuse õppekava ja ressursikorralduse õppesuuna juht Evelin Vaab mõtiskles erinevate põlvkondade koostöö teemal. Praegustest suunajatest ja kujundajatest tulevaste otsustajate ja täideviijateni. „Põlvkondade erinevusest ja probleemidest on räägitud juba palju. Kõik taandub hoiakutele ja väärtustele ning mõjutavaks on kõik meist mittesõltuvad muudatused – trendide ja tehnoloogia valik. Teadmiste jagamiseks on oluline teha erinevate põlvkondade vahelist koostööd,“ tõdes Vaab. Selgitades, et erinevate barjääride murdmisel on tähtis roll tagasiside andmisel, sest ainult nii oleme avatud uutele võimalustele.
Kuidas aga talent särama panna, selle kohta andis näpunäiteid Ülemiste City talendijuht ja ühtlasi Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor õppejõud Ljudmila Pihel. Põhiline rõhk talendiks saamisel on elukestev õpe. „Ülemiste City on uudishimulike talentide linn, mis toetab talentide arengut. Meil on palju erinevaid töötubasid, seminare, koolitusprogramme ning üheks populaarsemaks on kujunenud „How to Build a Smart Future?“ foorum,“ rääkis talendijuht. Julgustas läbi erinevate näidete kõiki tegema koostööd kõrgkoolidega ja kaasama üliõpilasi oma asutuse arengusse.
Estonian Business Schooli rektor ja poliitökonoomia professor Meelis Kitsing viis konverentsil osalejad mõtlema ettevõtlikkusest digiplatvormi ajastul. „Vaadates maailma 20 aastat tagasi, siis oli üks digiplatvorm, mis jõudis TOP 10. Eelmine aasta oli neid juba seitse. Nende ettevõtete oskus seisneb ressursside ärakasutamisel. Nad on nõus sellesse ökosüsteemi panustama ja võimelised turunišše kasutama. Oluline rõhk on mõelda, kuidas digiinfrastruktuur areneb. Põhiküsimus digitulevikus on, kas digitaalsed vahendid ja tehnoloogilised platvormid täiendavad inimeste tööülesandeid või hakkavad teda asendama, tuues kaasa tööpuuduse,“ sõnas Kitsing. Digiplatvormi kasutajatel tuleb kindlasti mõelda tuleviku erinäoliste stsenaariumite peale, võttes arvesse erinevaid trende ning määramatuid signaale.
Tänapäeva inimesel on kohanemiseks palju väljakutseid
Erinevate ettekannete seas oli juttu nii majandusüksuste rollidest ja võimalustest, inimvõimete piirist ühiskonnas, tervisliku töökeskkonna kujundamisest Ülemiste City näitel, kosmeetikast, õnne valemist ja paljust muust.
Nii nagu korraldajad tõdevad, siis ühiskonna väärtuslik liige tuleb toime pidevas muutuses olev väliskeskkonna ja teda elukaare jooksul mõjutavate teguritega – keskkonna, majanduse, tehnoloogia, heaolu ja tervisega.
Kõik, kes soovivad kaasa mõelda, kes on „Tõeline inimene!“, saab koostööfestivali pealavalt toimuvat jälgida SIIN ja töötubades räägitut kuulata SIIT.
Loo autor: Kaja Mõts