ADAPTER toob teadlased maamessile

Kui palju teadust peitub ühes liitris piimas või pooles kilos hakklihas? Mida saab traditsioonilistes valdkondades, nagu põllumajandus, metsandus ja toiduainetootmine, üldse teadusega peale hakata?

„Innovatsioon ei ole ainult suurte tehnoloogiaettevõtete pärusmaa. Meie viimaste aastate kogemused on näidanud, et teadlastel on võimalik anda oluline panus ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusse,” kommenteeris teadlaste rolli Adapteri koostöövõrgustiku projektijuht Anneli Saaroja.

Traditsioonilisest kasemahlast limonaadiks

Saaremaa pereettevõte Öselbirch arendas koostöös toiduja fermentatsiooni-tehnoloogia arenduskeskusega välja kasemahlal põhineva limonaadi. Selleks aitasid teadlased valida turu trendidest lähtuvalt sobivaimad koostisained. Magusainete valikul sooviti vältida rafineeritud suhkru kasutamist ning seetõttu otsustati proovida mett, steeviat ning erinevaid toor-roosuhkruid. Lõpuks otsustati erinevate meeliikide ning Demerara toor-roosuhkru kasuks. Sealjuures oli tähtis, et suhkrukogus jookides ei
ületaks 5 g 100 ml kohta.

Välja töötatud retseptidega viidi läbi tööstuskatsed, millega hinnati tehnoloogia mõju toote omadustele ning katsetati retseptide sobivust suuremahulisel tootmisel. Põhjalike katsetuste järel jõuti retseptideni, mis maitsesid hästi, olid aromaatsed ning nägid ka head välja. Eesti kasemahlast loodud joogid pakuvad meeldivat alternatiivi tavapärastele limonaadidele.

Laut kui multifunktsionaalne tootmiskompleks

Koivakonnu mahefarm lõi koos Tartu Ülikooli teadlastega uuendusliku loomalauda kontseptsiooni. Olulisteks märksõnadeks arendusel on energiatõhusus, efektiivne soojusregulatsioon ja passiivenergia maksimaalne ärakasutamine. Uue põlvkonna energiasäästlik kontseptsioonlaut toodab talunikule väärtust aasta läbi. Tänu läbimõeldud soojusregulatsioonile on talvel 500 ruutmeetri suuruses hoones plusskraadid. Õigete soojustingimuste hoidmiseks, söötmiseks, jootmiseks ja valgustuseks kulub ainult 700 kWh võrguenergiat kuus. Suvel kuivatab laut 100 000 kilo heina 48 tunniga, kulutades selleks 200 kWh võrguenergiat ööpäevas. Tootmisprotsesse täiustades on võimalik kogu vajaminev elektri- ja soojusenergia toota autonoomselt.

Päikeseenergiat kasutatakse maksimaalselt ära, laut on valgusküllane ja energiat toodavad päikesepatareid. Suvel püüab hoone kuni 80 protsenti
päikesekiirgusest, võimaldades talunikul tekitada endale tulusa lisasissetulekuallika.

ADAPTER toob teadlased maamessile: Tund teadlasega

ADAPTER toob teadlased maamessile: Neljapäev, 25.04.19

12.00-13.00 Konsultatsioonist koostööni ülikoolidega. Friedrich Kaasik TÜ tehnoloogiasiirde ekspert

ADAPTER toob teadlased maamessile: Reede, 26.04.19

11.00-12.00 Jäätmete ja biomassi bioloogiline väärindamine. Kaspar Valgepea TÜ Tehnoloogiainstituut.

13.00-14.00 Teooriast praktikani, simulatsioonist prototüübini Alvo Aabloo TÜ polümeersete materjalide tehnoloogia professor

14.00-15.00 Erinevad võimalud ravimuda kasutamiseks. Monika Übner (PhD), Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskuse (TERE KK) ravimuda valdkonna ravimuda tootearenduslabori ekspert-spetsialist

ADAPTER toob teadlased maamessile: Laupäev, 27.04.19               

11.00-12.00 Puuviljade ja marjade väiketöötlemine Uko Bleive, EMÜ Polli Aiandusuurungute Keskus

12.00-13.00 Praktilised soovitused maarjakase kultuuri rajamisel ja hooldamisel. Ivar Sibul, EMÜ metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli dotsent, Karjala ehk maarjakase kasvatamine.

13.00-14.00 Metsakahjustuste diagnoosimine ja tõrje . Tiia Drenkhan EMÜ metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli teadur