Adapter Juhtimiskonverentsil: Teaduse rakendamine ettevõtlusesse on põlvkondlik trend

Eelmisel nädalal toimunud Pärnu Juhtimiskonverentsil räägiti praktiliste lugude näitel ausalt ja avatult teadlaste ning ettevõtjate õppetundidest. Paljudel juhtudel just Adapteri koostöövõrgustiku näidetel.

Juhtimiskonverentsil pole kunagi nii palju teadlasi, ülikooli ja teadusasutuste esindajaid ning ettevõtjaid üheskoos olnud, kui selle korral. Koos nenditi, et ettevõtlusvaldkonnas on tegutsetud innovaatiliselt, leidlikult, oma eelistusi ja võimalusi ära kasutades. Uusi asju tehakse ja need, kes seda pole teinud on ettevõtlusmaastikult oma ettevõtetega kadunud. Samuti vaadatakse tähelepanelikult „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ suunast. Sest seda iseloomustab varasemast tugevama fookuse asetamine teaduse ja teadlaste mõju kasvatamisele ning teadustulemuste kasutamisele Eesti arenguvajaduste lahendamisel.

Eesti teadusarenduse ja ettevõtluse koostöö vajalikud muutused

Murekohtasid teadust ja ettevõtlust ühendavates lülides siiski on. Tihti arvatakse, et teadlane teeb avastuse, publitseerib selle ja ettevõtjad hakkavad seda kohe rakendama ning ükssarvikut voolima. Koostöö sünnib siiski ühiste huvide ja lahenduste otsimisel ja seal, kus mõlemad osapooled võidavad. Siiski on valdkondi, kus ettevõtlusmaastik ei kattu teadussuundadega üldse.

„Piltlikult öeldes on meil palju metalliettevõtlust aga akadeemiline kompetents on puiduvaldkonnas. Need valdkonnad ei kattu,“ selgitas Juhtimiskonverentsil endine haridus- ja kaitseminister, endine Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo. Lisades, et nüüd on küsimus, kas ettevõtjad peaksid tegema seda, mida teadlased teevad või vastupidi ning kuivõrd peab riik sellesse sekkuma.

Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura ütles, et suurimaks väljakutseks on olnud teaduse viimine majanduse ja ühiskonna käsutusse.

„Ülikoole kaasfinantseeritakse ettevõtlusmahuga seotult. Ülikoolid pingutavad suurte lepingute nimel ja seda selleks, et saada riigilt vahendeid. Tahaksin meetodit,  kuidas adekvaatselt mõõta ülikoolide majanduslikku mõju ettevõtlusele, sest see, mis on ülikoolile tulu võib ettevõtjale olla kuluks. On üsna tõenäoline, et  ettevõtja jaoks on suur kasu ka väärtuslikus, tasuta konsultatsioonis, mitte ainult rahalises lepingus.“

Puura sõnul on tänapäeva teadlane rahaturgudel seilav ettevõtja ja ülikoolide peamiseks tegevusteks on vahendite otsimine ja ettevõtluskoostöö.

Raha ning selle tähtsusega olid seotud paljud teemad, kuna jätkusuutlik pole olukord, kus utreeritult arenguteks antakse miljon, kuid taotlejate rohkuse tõttu saab teadusrahastuseks igaüks ca 100 eurot.   „Panustada tuleks valdkonniti ning viiendik Eesti teadusrahastusest tuleks paigutada ühte-kahte valdkonda, kust on loota strateegilist läbimurret. Näiteks IT-sse tasuks panustada ning maavarad väärivad kontsentreeritud teadustööd 5-10 korda rohkem,“ arvas Aavik. Raha ja olulist teadvustamist  vajab veel intellektuaalomandi väärtustamine.

Tööandjate Keskliidu Innovatsiooni Käivituskoja juht Ivo Suursoo tõi välja, et Eesti majandus tuleb saada sprintima. „Ettevõtjate jaoks on oluline ambitsioon ja raha. Peame mõtlema, mis on käitumist või turgu muutev toode või teenus ja see mõte võiks olla järgmise aasta eelarve rida. „2% klubiliikmed on võtnud eesmärgiks investeerivad oma ettevõtete käibest 2% teadus-arendustegevusse. Peame panustama (rakendus)teaduslikke uuringuid ettevõtte sees või teadlaste panust sellesse. Seda saab teha iga ettevõte.“

Teadus on põlvkondlik trend

Ettevõtluse ja teaduse koostööga koos peatuti mitmel korral põlvkondade teemal. Kuidas muudame maailma ja kuidas lahendada suurt probleemi, need vastused peituvad ambitsioonide taga. “Meie mõttemaailma on vaja tuua tagasi ambitsioon.  IT- sektori võlu on selles, et seal on põlvkond, kes tahab maailma päästa ja sealt tulevad soovid ning valmisolek arendust koos teadusasutusetega teha. Kellega koos seda teha ja kuidas lahendada suurt probleemi, need erinevad eelneva põlvkonna küsimustest. Eelkõige on ambitsioon ja siis tulevad teadmised, oskused ja raha,“ oli Suursoo kindel. „Maailm ei ole hukas ja trend, mida meil on vaja, on tuua klassikalisse majandusse see sama ambitsioonide mõttemaailm tagasi.“

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juht Peeter Raudsepp oli sama meelt, sest tänapäeval pole enam hirm see, mis tegutsema paneb, vaid ettevõtlusele annab hoo ettevõtja ambitsioonikus. „Tänapäeval on ambitsioon rahvusvaheliselt läbi lüüa, vaimustus ja missioon. Kui teadlaste abi on vaja, siis seda tuleb teha, mitte karta. Enam ei teha raketiteadust vangistuses nagu Stalini-aegses režiimis. Meil on vaja innovatsiooni, muutusi, teadlasi, erinevaid kompetentse, mis tagaks konkurentsivõime siin ja mujal maailmas. Häid näiteid on palju.“

Teadus tuleb appi

Viimase kahe aastaga on olukord muutunud, rakendusuuringuid on palju ja ühe rohkem ettevõtteid ei taha üksnes rahalist toetust, vaid otsivad võimalust ülikooliga otse koostööd teha. Siin tulebki appi Adapter, mille abil saab ettevõtja kiiresti ühendust võrgustikku kuuluvate teadusasutustega, et leida endale koostööpartner. Juhtimiskonverentsil

Ettevõtja pöördub teadusasutuste poole, et saada võimekust, mida ettevõtte sees ei ole. Seega tuleb olla tark tellija ja teha selgeks eesmärgid koostöö raames.

„Loomulikult on ettevõtjal kiire aga peab olema realistlik, et see mida täna teeme, ei muutu homme kohe tooteks. See tähendab, et peab olema plaan, kuhu liigume ja mis kontekstis tahame, midagi ära teha,“ teadis Juhtimiskonverentsil oma kogemusest rääkida Jürgo Preden, Thinnect tegevjuht, „asjade interneti“ tehnoloogia ja lahenduste pakkuja.

Nende koostööks teadlastega on olnud erinevate sensorite väljatöötamine. „Oleme baastehnoloogiaid arendanud, analüüsinud ja valideerinud üle 10. aasta. Näiteks erinevad sensorid, mille abil piiratud kiirusega piirkondades saaksime andmeid kiiruseületajate ja müra kohta ning nii saame teavitada omavalitusele või PPA-d.“, sõnas Preden.

Tihti arvatakse, et teadlane on aeglane. „Meil on vastupidiseid näiteid. Terviklahenduste pakkumiseks tuleme tihti peale uute katsetega ja surume ennast heas mõttes tootmisele vahele. Nii sündis Hi!Fiber jogurtid, mis on väljatöötatud koostöös meie teadlastega,“ selgitas Rain Kuldjärv, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse innovatsioonispetsialist.

Kiiret tegutsemist teadlaste poolt tõi välja veel loodusmaterjalide väärindamisega tegeleva Woogs OÜ juht ja disainer Germo Saar, kelle esimene kohtumine teadlasega toimus nädal pärast esimest postitust Adapterisse.

Step by step koostöö

Hea näite step by step koostööst tõi välja Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor Kristo Karjust. Nimelt valmis Tallinna Tehnikaülikooli ja Kulinaaria OÜ koostöös tootmislogistika robot. “Robot on mõeldud tulevikutehases transpordi logistika optimeerimiseks ja robotiseerimiseks ning arendustööd toimusid pideva suhtlemise ja katsetamise käigus,“ selgitas Karjust.

Rallisõbrad kindlasti teavad Ott Tänaku maailmatasemel ilmaennustajat Hannes Tõnissoni. „Hannes on Tallinna Ülikooli vanemteadur, ilmaennustaja, geoloog, kellel on omapärased ja väga praktilised meetodit. Tänaseks on Hannesel viie nulliga teenuslepingud,“ rääkis  Juhtimiskonverentsil Ingrid Hindrikson, Tallinna ülikooli ettevõtlussuhete ekspert.

„Häid näiteid nagu „Tark ravimikarp“, „Kumer klaver“ jne, võib välja tuua väga palju. Väidan, et meie pakkumistest 52% teenuse- kui tootearendusprojektidest jõuavad lepinguliste suheteni. Adapter pole mitte ainult strateegiliselt hästi töötav tehnoloogiline platvorm, vaid ka targa koostöö objekt üldisemalt.“, rääkis Hindrikson.

Lisades, et ülikoolid ja teadusasutused teevad väga palju ühiskonna teenimiseks. Seega kõike ei saa panna rahasse, kuid selge on see, et suuremate koostööprojektide puhul rahalised suhted formuleeritakse ja vajadusel sõlmitakse konfidentsiaalsuslepingud. „Protsesside kiirendamiseks on ehk üheks olulisemaks lahenduseks kolme pakkumise võtmise keskkond Adapteris. Seega tegutseme ettevõtja jaoks kiiremini ja teeme bürokraatiat tema eest ära.“

Viis olulist tähelepanekut

Nii nagu Eestigi on ka siinsed ettevõtted väikesed, mis seab piirid teadusarendustegevuste investeeringuteks. Samas tegutseb teadusrühma juht sarnaselt ettevõtja tegevusele. Koostöö toimimiseks on vaja promootoreid ja tõlke. Sellest lähtuvalt andis Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura kõigile praktilisi soovitusi, mida koostööd alustades silmas pidada.

Teadusarenduse rakendamisel ettevõtte arenguks peab olema aktiivne. „Siin on meie ettevõtte kodulehekülg. Palun tutvuge sellega ja vastake, missuguseid koostöö motiive te ülikoolide ja teadusarendusasutuste poolt välja pakute,“ tõi Puura välja näite, mida adapter.ee-sse teha. „Kiri läheb 18 Eesti ülikooli ja teaduasutusse ning viie päeva jooksul vastatakse teile võimalike huvide ja võimaluste kohta.“

Luua tuleb hea kontaktivõrgustik, see tähendab, et selgelt on kokku lepitud, kes on kontaktiks nii ettevõtte kui ülikooli poolt ja nemad teevad koostööd omavahel ning vastutavad selle eest.

Omavahel tuleb suhelda ka mitteformaalses keeles, sest mida rohkem inimestega rääkida, seda rohkem tuleb uusi ideid ning sellised kohtumised võivad väga viljakad olla.  Meeles tuleb pidada sedagi, et mitte igast koostööst ei saa asja, sellega tuleb arvestada ja leppida. Kõige olulisem on siiski see, et ootused ja võimalused tuleb selgeks rääkida. „Ei tasu eeldada, et teadlane on alati kõige targem. Vastused sünnivad arengu käigus ja koostöös,“ ütles Puura.

Kaja Liivak, Adapteri kaasautor

Juhtimiskonverentsi pildigaleriid vaata  siin.