fbpx

ADAPTER
Ühendab ettevõtjaid teadlastega

ADAPTER aitas luua koostöösidemeid teadlastega

08. mai 2019

Maamessil Ivar Sibul rääkimas maarjakasest

Eesti teadlaste tööd ja teadussaavutused on saanud tunnustust nii Eestist kui välismaalt. Siiski toonitatakse, et ettevõtluse ja teadlaste koostöö võiks olla efektiivsem ning ettevõtjatele võiks pakkuda rohkem teadus-arendustegevuste praktilisi lahendusi.

On selge, et sellises olukorras ei saa koostööd teha ainult laboriseinte ja nutimaailma kaudu. Oluline on kohtuda silmast silma. Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura on suunanud tähelepanu asjaolule, et koostöö teadlaste ja ettevõtjate vahel võib anda suurepäraseid tulemusi mõlemale osapoolele või lõppeda eriarvamuste rägastikus, kuid ühistöö sõltub alati esmasest kontaktist. „See algab esimesest kohtumisest ja võib kesta aastaid ja aastakümneid või hääbuda poole minuti möödudes.“

Teadlased messil

Traditsioonilistes valdkondades nagu põllumajandus, metsandus ja toiduainetootmine on teadusega palju kokkupuutepunkte. Kõike eelnevat arvesse võttes pakkus Eesti teadus- ja arendusasutust koondav võrgustik Adapter juba teist aastat maamessi külalistele võimalust kohtuda silmast silma teadlastega, et arutada oma ideid ja mõtteid ning luua valdkonnapõhiseid koostöösidemeid. „Innovatsioon ja koostöö teadlastega ei ole ainult suurte tehnoloogiaettevõtete pärusmaa. Meie viimaste aastate kogemused on näidanud, et teadlastel on võimalik anda oluline panus ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusse,” kommenteeris teadlaste rolli maamessil ADAPTERi koostöövõrgustiku projektijuht Anneli Saaroja.

Maamessil jagasid teadlased infot nii koostöövõimalustest ülikoolidega. Külalistele tutvustati jäätmete ja biomassi bioloogilise väärindamise võimalusi koostöös teadlastega. Samuti oli juttu metsakahjustuste diagnoosimisest ja tõrjest puuviljade ning marjade väiketöötlemiseni välja. Lisaks saadi ülevaade erinevate võimaluste osas ravimuda kasutamisel.

Kõige populaarsemaks kujunes siiski maarjakase kasvatamisega seotud küsimused, nagu puidu kasutamine, sertifitseerimine ja müük. Lisaks demonstreeriti maamessil mobiilset korvtõstukit, mida kasutatakse vanemates maarjakasekultuurides tüvede laasimiseks. Tõstuk soetati osade Maarjakase Seltsi liikmete poolt ning seda saavad rentida kõik maarjakasekasvatajad, kellel on vajadus selle mehhanismi järele.

Maarjakask, meie metsade unikaalne loodusväärtus

Eesti Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli dotsent ja Maarjakase Seltsi juhatuse esimees Ivar Sibul andis praktilisi soovitusi maarjakase kultuuri rajamise ja hooldamise teemadel. Tegemist on mehega, kes sattus maarjakase juurde 1990. aastate keskel, mil vastlõpetanud metsamajanduse insenerina kaardistas kõik teadaolevad maarjakaskede kasvukohad Eestis.

Kui taasiseseisvumise algusaastatel ei tundnud ega hinnanud metsaomanikud looduslikke maarjakaski, siis nüüd on Eestis ligi tuhat hektarit maarjakase kultuurpuiste ning neid rajatakse igal aastal juurde. „Oleme õpetanud kaasmaalasi mõistma, et looduslik maarjakask on meie metsade unikaalne loodusväärtus ning selle rahaline väärtus tuleb ikka läbi kasvataja teadmiste ja kvaliteetse istutusmaterjali ehk õigesti hooldatud spoonipaku,“ selgitas aastapikkust tööd Sibul. Lisades, et kui sada aastat tagasi peeti maarjakase puitu nii hinnaliseks, et puu asukohta talumetsas teadis ainult peremees ning see teadmine pärandati järgmisele põlvkonnale ja võõrastele puude asukohta ei paljastatud, siis nüüd kohtab hooldatud maarjakasepuistuid üle Eesti.

Sibula sõnul on Eesti (ja arvatavasti maailma) suurima tervikliku maarjakasekultuuri pindala 55 hektarit. „See on imeilus ja hästi hooldatud noor maarjakaasik Harjumaal. Maarjakase puit kuulub kümne maailma kõige hinnalisema väärispuidu hulka. Selle teeb eriliseks nii puu vähene levik maailmas kui puidu omadused ja struktuur,“ tõdeb maaülikooli dotsent.

Maarjakaske leiab peamiselt Läänemere regioonis. Kõige enam aga Karjalas, Peterburi ümbruses, Lõuna-Soomes, Baltimaades ja Valgevenes. Eesti looduses kasvava unikaalse puidu säilitamiseks tuli teadlastel ja Maarjakase seltsil metsaomanike aastaid puu kasvatamisega seotuid teadmisi tutvustada. Lisaks õpiti naaberriikide kogemusest. Sibul selgitas, et rohkem kui 20. aasta tagusest plusspuude projektist kasvas välja parim võimalus puude paljundamiseks meristeemselt (koekultuurmeetodil). „Tollel ajal välja valitud Eesti maarjakaskede plusspuude järglased annavad silmad ette oma kasvuvormilt ja puidumustrilt ka parimatele Soome kloonidele. Plusspuude valikuga päästsime hävimisest meie maarjakase genofondi parima osa.“

Maarjakase puit on raske, kõva. Samas tugev ning tihe ja ei lõhene kuivamisel. Spiraalsed ja lainjad puidukiud või õigemini nendelt mitte hajuv, vaid peegelduv valgus lisab puidule ilusa läike. Nende omaduste tõttu leiab puit kasutust mööbli- ja autotööstuses, tisleri- ja siseviimistlustöödel. Lisaks kasutatakse puitu ehete ja meenete valmistamiseks.

Teadlaste abi maarjakase kasvatamisel

Kuna tegu on väärispuitu andva puuga, siis on väga olulised metsakasvatuslikud teemad. Seega tuleks esmalt selgeks teha kuhu, kuidas ja millise istutusmaterjaliga maarjakasekultuur rajada. Hilisemalt lisanduvad siia hooldamise, ulukikaitse, puude kahjurite jne küsimused. Lisaks laasimisel kasutatavad töövõtted ja tehnoloogiad ning nende rakendamine kuni puidu väärindamise ja kasutuseni välja.  Samuti puidu turustamine ning sertifitseerimisega seotud küsimused.

Alati pole mõttekas uuesti ise jalgratast leiutama hakata, sest kõigile nende küsimustele aitavad teadlased vastuseid leida. Uus ettevõtjate põlvkond pöördub oma küsimustega järjest julgemalt teadlaste ja teadusasutuste poole, kuna teab ja tunneb ülikoolide võimalusi. Atraktiivne mobiilsus ettevõtjatest teadlasteni ja vastupidi on arenev ning tõhus trend.

Arvestades tõsiasja, et praeguseks on ADAPTERisse tehtud üle 500 päringu, siis on koostöövõrgustik oluliselt suurendanud väikeste ja keskmiste ettevõtete ning teadlaste koostöövõimalusi. Loomulikult on kõikidel Eesti ülikoolidel ja teadusasutustel ka omad otsekanalid, mille kaudu teadusarenguid efektiivsemalt ühiskonna jaoks pakkuda. „Metsa ning puudega seotud erinevate küsimustega võiks inimesed julgemalt pöörduda Eesti Maaülikooli metsateadlaste poole, sest oskame ja soovime anda metsaomanikule usaldusväärset ning teadmistepõhist nõu,“ soovitab Ivar Sibul.

Kaja Mõts

Cookie settings